Asetäitja

Peeter Elbingu romaan „Asetäitja“ kujutab elu kaubabaasi argipäevas, tuues esile nii töökollektiivi igapäevased tegemised kui ka pinged, mis tekivad inimeste omavahelistes suhetes. Lugu ei piirdu pelgalt majandusliku tegevuse kirjeldamisega, vaid avab laiemalt, millised probleemid ja nähtused kujundasid tööelu ja inimeste hoiakuid. Autor vaatleb kriitilise pilguga olukordi, kus ametikoht ja karjäär toovad kaasa konfliktid või väärtuste kadumise, ning asetab fookusesse inimese sisemised ja ühiskondlikud vastuolud.

Romaanis ilmneb mitmeid teemasid, mis iseloomustasid tollast elu: põlvkondadevaheline arusaamatus, karjerismi ilmingud, ebamajanduslikud otsused ning töökorralduse ja inimsuhete ebakõlad. Teose esituslaadis on tajuda följetonilikku tooni – olukordi kirjeldatakse sageli teravmeelselt ja humoorikalt, ent selle all on tõsine mure inimeste ja süsteemi puuduste pärast. Nii pakub „Asetäitja“ ühtaegu meelelahutuslikku lugemist ja ühiskonnakriitilist peegeldust, tuues välja tööelu varjuküljed, mis sageli jäid varju.

Peeter Elbing (sündinud 1944) on eesti kirjanik ja dramaturg, kelle loomingus on oluline koht sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemide käsitlemisel. Ta on tegutsenud ka teatris ja kirjutanud näidendeid, kuid tema proosatöid iseloomustab inimestevaheliste suhete täpne jälgimine ja ühiskondlike protsesside kriitiline käsitlus. „Asetäitja“ pälvis ergutusauhinna vabariiklikul romaanivõistlusel 1979. aastal, kinnitades autori oskust siduda huumor ja terav ühiskonnatundlikkus ühtseks romaanivormiks.