Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis

Peep Leppiku teos „Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis“ on mõtisklev ja elulooline käsitlus õpetaja kutsumusest, koolikultuuri arengust ja hariduse tähendusest laiemas ühiskondlikus kontekstis. Autor vaatleb haridust nii akadeemilise tegevusvaldkonna kui inimliku kujunemisprotsessina, sidudes isiklikud kogemused teoreetiliste arusaamadega õppimisest, õpetamisest ja väärtuskasvatusest. Teos ei ole klassikaline mälestusteraamat, vaid pigem haridusfilosoofiline tekst, kus elu, kool ja õpetajaamet põimuvad ühises arutelus selle üle, mis on hariduse sügavam mõte.

Leppik kirjutab õpetaja rollist muutuvates ajastutes, meenutades oma kogemusi eri koolides ja haridustasanditel ning arutledes selle üle, kuidas ühiskondlikud ootused, väärtushinnangud ja hariduspoliitilised suunad mõjutavad õpetaja igapäevatööd. Samas tõstab ta esile õpetaja autonoomiat ja vaimset vabadust – võimalust ja vastutust jääda mõtlejaks, mitte pelgalt teadmiste edastajaks. Teos on jagatud sisulistesse peatükkidesse, milles käsitletakse näiteks koolikultuuri, õpetaja autoriteeti, õpetuse ja kasvatuse vahekorda ning elukestva õppimise tähendust. Iga teema juures peegeldub autori sügav seotus haridusega kui kultuurilise ja inimliku kestmise alusega.

Peep Leppik on haridusteadlane, pedagoogikadoktor ja pikaajaline õpetajakoolituse edendaja, kelle mõtteviisi on mõjutanud nii praktiline koolitöö kui ka teoreetiline uurimistöö. Tema tekstides on ühendatud kriitiline refleksioon ja idealistlik arusaam haridusest kui eetilisest missioonist. „Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis“ kuulub tema haridusteemaliste kirjutiste hulka, kus ta otsib vastuseid mitte ainult sellele, kuidas õpetada, vaid ka sellele, miks ja mille nimel seda teha. See on raamat, mis kõnetab nii haridustöötajaid kui laiemalt inimesi, kes mõtestavad teadmiste ja väärtuste rolli elus ja ühiskonnas.