Printsid poisid

Peep Ehasalu raamat „Printsid poisid“ heidab pilgu Eesti moemaailma telgitagustesse, keskendudes viiele noorele mehele, kes on jõudnud rahvusvahelistele moelavadele modellidena. Tegemist ei ole pelgalt eluloolise dokumentatsiooniga, vaid vahetu ja ajaliselt tiheda sissevaatega ühe põlvkonna eneseotsingutesse, ambitsioonidesse ja kultuurilisse nihkesse. Autor jälgib oma peategelasi nii Eestis kui mujal maailmas – Pariisis, New Yorgis, Milanos –, paljastades glamuurse elu varjukülgi, füüsilisi ja psühholoogilisi pingeid ning pidevat võitlust identiteedi ja tööalase püsivuse nimel.

Teos koosneb intervjuudest, vahepaladest ja päevikulaadsetest kirjeldustest, kus jutustajahääl vaheldub noorte modellide omaga. Ehasalu huvitab, mis paneb ühe poisi minema lavale, kus hindajaks on pelgalt pilk ja keha, ning kuidas see mõjutab enesehinnangut. Tegu ei ole idealiseeriva ülevaatega eduloost, vaid pigem realistliku ning kohati kriitilise käsitlusega ühest nähtusest, mis toob kaasa rahvusvahelise kogemuse, aga ka kodutunde hajumise, pideva pingutuse ja vajaduse kohaneda muutlike ootustega. Poiste valikust saab peegeldus ka laiemale ühiskonnale, kus ilu ja edu mõõdupuud muutuvad kiiresti ja sageli vastuoluliselt.

Peep Ehasalu on ajakirjanik ja kirjutaja, kelle terav pilk ja empaatiavõime on võimaldanud tal kujutada inimeste sisemaailma tundlikult, kuid hinnanguvabalt. „Printsid poisid“ ilmub tema sulest moel, mis ühendab reportaaži, portree ja kultuuriloo elemendid, pakkudes haruldast sissevaadet valdkonda, millest räägitakse sageli pelgalt visuaalse külje kaudu. Ehasalu käsitlus ei keskendu mitte moele kui esteetikale, vaid moele kui elutingimusele – võimalusele ja ohule ühtaegu. See teeb teosest ainulaadse uurimuse meeste modellindusest Eestis ja selle laiematest tähendustest noorte meeste eluteel.