Arvutusvõimalusi polümeeriteaduses

Peep Christjansoni „Arvutusvõimalusi polümeeriteaduses” on Tallinna Tehnikaülikooli kirjastuse välja antud teaduslik käsitlus, mis tutvustab arvutusmeetodite rakendusi polümeeride uurimisel ja analüüsimisel. Teos keskendub polümeerimaterjalide omaduste modelleerimisele, nende struktuuri ja käitumise matemaatilisele kirjeldamisele ning võimalustele, kuidas kaasaegseid arvutusvõtteid rakendada uurimis- ja arendustöös. Peatähelepanu all on kvantkeemilised, statistilise mehaanika ja molekulaarse modelleerimise meetodid, mida kasutatakse näiteks polümeeride molekulaarstruktuuride ennustamiseks, füüsikalis-mehaaniliste omaduste analüüsiks ning materjalide toimivusmudelite loomiseks.

Raamat on üles ehitatud süstemaatiliselt, alustades üldistest printsiipidest ning liikudes edasi spetsiifiliste rakendusteni. Esitatud on mitmesuguseid arvutuslikke lähenemisi, sh Monte Carlo meetodid, molekulaar-dünaamika simulatsioonid ning tihedusefunktsionaali teooria kasutusvõimalused. Teoses käsitletakse ka arvutusmudelite piiranguid ja tõlgendusvõimalusi laborikatsete kontekstis, rõhutades eksperimentaalse ja teoreetilise töö sidusust. Arvutuskeemia ja -füüsika vahendite areng on oluliselt muutnud polümeeriteaduse võimalusi ning Christjansoni töö pakubki ülevaadet sellest, kuidas tänapäevased vahendid avardavad materjaliteaduslikku mõistmist.

Peep Christjanson on Eesti keemik ja materjaliteadlane, kelle uurimustöö on keskendunud peamiselt makromolekulaarsete ühendite ja polümeermaterjalide omadustele ning nende kvantitatiivsele kirjeldamisele. Ta on töötanud teadlasena ja õppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis ning osalenud arvukates rakendusuuringutes, mis seovad teaduslikku teadmistepagasit tööstuslike vajadustega. Tema väljaanded ja õppetöö on suunatud kõrgema taseme keemia- ja materjaliteaduse üliõpilastele ning spetsialistidele, pakkudes tuge nii teoreetilises lähenemises kui ka praktiliste arvutusprobleemide lahendamisel. „Arvutusvõimalusi polümeeriteaduses” on mõeldud eeskätt erialaseks kasutamiseks, kuid avardab võimalusi ka interdistsiplinaarseteks koostöödeks loodus- ja inseneriteaduste vahel.