Valmiera poisid

Pavils Rozitise romaan „Valmiera poisid“ viib lugeja 20. sajandi alguse Lätti, kus 1905. aasta revolutsiooni sündmused raputasid ka väikese Valmiera linna igapäevaelu. Teos annab elava pildi sellest, kuidas ühiskondlikud vapustused ulatusid ka provintsi ja mõjutasid tavainimesi, eriti kooliõpilasi ja nende õpetajaid. Lugu põimib endas nii poliitilise rahutuse, noorte iseseisvumistahte kui ka hariduse ja kasvatuse küsimused, pakkudes samas läbilõiget tollase väikelinna sotsiaalsest õhkkonnast.

Romaan keskendub Valmiera koolinoorte kogemusele, näidates nende kokkupuuteid revolutsioonilise meeleoluga ja arusaamu ühiskonna muutumise vajalikkusest. Õpetajate ja õpilaste suhted saavad uue tähenduse olukorras, kus igapäevane kord põrkub kokku vabaduseihaga. Rozitis kujutab, kuidas noored peegeldavad oma aja ideaale ja püüdlusi, olles ühtaegu nii süütud kui ka julgelt kaasa haaratud suurtest sündmustest. Nii saab väikese linna koolist justkui suurema ühiskondliku draama peegel.

Pavils Rozitis (1889–1937) oli läti kirjanik, ajakirjanik ja kultuuritegelane, keda peetakse 20. sajandi alguse oluliseks proosaautoriks. Ta kirjutas romaane ja novelle, milles kajastus nii oma aja ühiskondlik reaalsus kui ka huvi noorte elu ja kujunemise vastu. Rozitis tegutses ka avalikus elus ning kuulus Läti kultuuriringkondade mõjukamate tegelaste hulka. Tema loomingut iseloomustab realistlik kujutusviis ja sotsiaalsete probleemide esiletoomine, mis teeb „Valmiera poisid“ oluliseks allikaks nii kirjanduslikus kui ka ajaloolises plaanis.