Kaalud

Bulgaaria kirjaniku Pavel Vežinovi romaan „Kaalud“ keskendub teadlase ja inimese sisemisele konfliktile, mis tekib ratsionaalse maailma ja seletamatute kogemuste piiril. Loo keskmes on zooloog Sergej, kelle elu muutub ootamatult, kui ta puutub kokku salapärase tüdrukuga, kes näib olevat rohkem kui lihtsalt inimene. Nende kohtumised viivad Sergeji arusaamad reaalsusest ja teadusest proovile, sundides teda ümber hindama nii oma töö kui ka isiklikud väärtused. Teos kulgeb aeglase tempoga, mõtestades lahti inimese vajadust mõista tundmatut ja aktsepteerida seletamatut.

Romaan põimib realistliku teadlase igapäevaelu üleloomuliku maailmaga, kus piirid loogika ja fantaasia vahel hägustuvad. Vežinov asetab peategelase olukorda, kus teaduslik maailmapilt ei suuda enam anda vastuseid tekkinud küsimustele. Süžee liigub peamiselt Sergeji vaatepunktist, tema sisemiste kahtluste, äratundmiste ja kriiside kaudu. Tüdruku kaudu tõstatub küsimus, kas inimlikkus seisneb teadmises või tundmises, ja kas tõde on alati see, mida saab mõõta ja tõestada. Lugu jääb mitmeti tõlgendatavaks, jättes lugejale võimaluse otsustada, kas kogetu oli tõelisus või hallutsinatsioon, sümbol või tegelikkus.

Pavel Vežinov (1914–1983) oli Bulgaaria üks tuntumaid 20. sajandi teoseid kirjutanud autoreid, kes alustas oma loominguteed lühijuttudega, liikudes hiljem suuremate vormide juurde. Tema loomingus põimuvad sageli sotsiaalne reaalsus ja fantastilised elemendid, tuues esile inimese sisemise konflikti ja metafüüsilised otsingud. „Kaalud“ kuulub tema hilisloomingusse ning on üks tema enim tõlgitud ja arutletud teoseid, mis esindab autori huvi eksistentsiaalsete ja tunnetuslike teemade vastu. Eestis on romaan ilmunud sarjas „Loomingu Raamatukogu“ ning kõnetab siinseid lugejaid ka tänapäeval oma ajatute küsimustega.