Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin

“Istusin Piedra jõe ääres...” on poeetiline ja ebamaine jutustus, peegeldades armastuse ning elu kõiki müsteeriume. Armastusjuttudes on alati sees miski, mis viib meid kõiksusele ja elu tuumale lähemale, sest armastusse näikse olevat peidetud maailma kõik saladused.
Kuid mis juhtub, kui häbelikkus ei luba teismelisel armastusel areneda? Ja mis juhtub, kui 11 aastat hiljem toob juhus noored taas kokku? Vahepeal on elu temakesele õpetanud, et tuleb tugev olla ja oma tundeid varjata. Temast aga on saanud kena väljanägemisega vaimsuse õpetaja, kellel on imede sooritaja maine, kuid kes on pöördunud usu poole oma sisemiste konfliktide eest põgenemiseks. Koos võtavad nad ette rännaku, mis on juba ette määratud olema raske, sest pinnale kerkivad aastaid alla surutud süüdistused ja vastuolud. Väikeses Piedra jõe äärses külakeses Prantsuse Püreneedes leiavad nad võimaluse arutada elu suuri küsimusi ning ümber hinnata oma taasleitud eriline armastus.