Alkeemik

Romaan jutustab Andaluusia karjuse teekonnast, mis algab korduvast unenäost ja viib tähelepanu „varanduse” tähenduse juurde. Teosal on parabeli kuju: noor peategelane lahkub tuttavast paigast, kohtab rändureid ja vahendajaid ning liigub teadmise poole, et siht ei võrdu üksnes esemega. Raamat kasutab rännaku skeemi, et uurida märgi ja otsuse suhet: kuidas märk saab tähenduse alles siis, kui inimene valib mingi sammu, ning kuidas valik toob kaasa järgmise viite. Lugu hoiab fookuses südame kuulamise teema, kuid pakub selle kõrvale tööriistu nagu tähelepanelik vaatlus, distsipliin ja valmidus loobuda liigsest. Nii sünnib tekst, kus teekond on ühtaegu väline ja sisemine ning kus „varandus” saab sisu alles siis, kui peategelane näeb, mida teekond temas muudab. Kaemus.ee kirjelduse tuum – kutsung, püramiidid ja õpetaja – toimib siin lähteraamina, mille ümber koonduvad kohtumised ja valikud.

Raamat liigub lühikeste stseenide ja selgete üleminekute kaudu. Süžee ei toetu juhuslikule trikile, vaid kordust ja meeldetuletust kasutavale jutustamisviisile: sama motiiv naaseb, kuni lugeja näeb selle teist külge. Romaan seob unenäo, töö ja kaubategevuse, et näidata, kuidas igapäevane tegu loob võimaluse märgi peale reageerida. Eesti väljaanne toob loo lugejani Philos kirjastuses; tõlke on teinud Anneli Tuulik ning kujunduse loonud Mari Kaljuste. Käsikiri, mis loos esile kerkib, pole ainult objekt, vaid proovikivi: kui kaugele inimene on valmis minema, et küsida, mis on tema oma. Nii liigub teos „otsimise” jutustustest realistlikule pinnale lähemale: rumalus ja tarkus ei ole seisundid, vaid korduvad otsused. Lõpp ei tee tagasiteed olematuks, vaid selgitab seda.

Paulo Coelho on Brasiilia kirjanik, kelle proosa ühendab lihtsa lause, vaimse teema ja praktilise sammu. Ta lähtub sageli rännaku vormist ning seab keskmesse inimese võime märgata ja tõlgendada. „Alkeemik” on tema loomingu läbimurde teos, milles autor hoiab tähelepanu „isikliku kutsumuse” ideel ja vastutuse võtmisel oma valikute eest. Coelho käsitlus ei idealiseeri üleloomulikku; ta küsib, kuidas korduvad märgid ja harjumused suunavad tähelepanu ning kuidas inimese keel ja „maailma keel” teineteist mõjutavad. Sellest sünnib raamat, mida loetakse kui ühe tegelase teekonda, kuid mis kirjeldab ka vahet, mis jääb unistuse ja igapäevase töö vahele ning milles jõud ja lootus saavad tähenduse läbi järjepideva otsustamise.