Aleph

Romaan Aleph jälgib kirjanik Paulo teekonda hetkest, mil ta tajub end vaimse kriisi ja ummikuna. Ta otsustab alustada uuesti: minna reisile, katsetada ja otsida uuesti kontakti inimestega, mitte jääda oma senise edu ja rutiini sisse kinni. Rännak viib ta Aafrikast Euroopasse ja sealt mööda Transsiberi raudteed Aasiasse, nii et pidev liikumine peegeldab sisemist otsimist. Lugeja näeb rongisõite, avalikke esinemisi ja juhuslikke kohtumisi, mille kaudu tulevad nähtavale varjatud süümepiinad ja hirmud. Pöördepunkt saabub kohtumisel Hilaliga, noore viiuldajaga, kelles ta tunneb ära minevikust pärit inimese; nende suhe ei kujune armastuslooks, vaid katseks mõista, kuidas lahendamata teod mõjutavad praegust elu.

Teos kasutab Alephi kujundit kui punkti, kus ajad ja elud on samaaegselt kohal, ning laseb peategelasel kogeda stseene, mis paigutuvad kaugesse minevikku, kuid kujundavad tema tänaseid valikuid. Müstilised läbielamised põimuvad argiste olukordadega: rongikupees arutatakse usu ja hirmu üle, kontserdisaalis käitutakse kohmetult, õhtusöögil kerkivad pinnale reetmised ja vaikimised. Nii tekib romaan, mis ei anna kindlat vastust, kas kogetu on vaimne kogemus, sümboolne visioon või psühholoogiline enesekõne, vaid jätab ruumi lugeja tõlgendusele. Läbivaks jooneks jääb andestuse ja vastutuse teema: jutustaja peab tunnistama, millise hinna on maksnud tema varasemad otsused, ja otsustama, mida nendest edasi kanda.

Paulo Coelho on Brasiilia kirjanik, kelle looming seob lihtsa jutustamisviisi, rännaku motiivi ja vaimse otsingu teema. Tema teosed on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja jõudnud üle maailma, nii et ta on üks tuntumaid portugali keeles kirjutavaid autoreid. Rahvusvaheline läbimurre tuli romaaniga Alkeemik, mille järel on ilmunud hulk teoseid, kus tegelased otsivad oma isiklikku legendi ning püüavad leida tasakaalu materiaalse edu ja sisemise rahu vahel. Aleph paigutub sellesse ritta kui romaan, kus autor kasutab jutustaja elu ja nime otseselt enda kogemuse peegeldamiseks ning naaseb palverännaku ja kriisi motiivi juurde. Lugeja, kellele on tuttavad näiteks Brida või Veronika otsustab surra, märkab siin sarnaseid küsimusi usu, vabaduse ja vastutuse kohta, kuid teises ajas.