Bellagrand

Paullina Simonsi romaan „Bellagrand” on eelromaan tema tuntud teosele „Tatjana ja Aleksander” ning heidab pilgu loo keskse mehe, Aleksandri vanemate keerulisele armastusloole. Tegevus algab 20. sajandi alguse Ameerikas, kus noor itaallanna Gina Attaviano lahkub koos perega Euroopast, otsides vabadust ja uut elu. Bostonis kohtab ta haritud, idealistlikku ja tuliselt poliitilist Harry Barringtonit, kes pärineb jõukast, mõjuvõimsast perekonnast. Nende armumine on vastuolus mõlema perekonna ootuste ja väärtustega – ühelt poolt Gina katoliiklik taust ja immigrandipere, teiselt poolt Harry liberaalsed ja revolutsioonilised vaated, mis satuvad konflikti tema isa konservatiivsete seisukohtadega. Nii kujuneb nende armastusest katsumus, mis haarab endasse poliitika, klassikuuluvuse ja enesekaotuse küsimused.

„Bellagrand” ei ole pelgalt romantiline romaan, vaid kirjeldus sellest, kuidas armastus peab rinda pistma ajaloo, ideoloogia ja isikliku uhkuse jõududega. Gina ja Harry elu kulgeb vastuolude, ohvrite ja kompromisside tähe all. Kuigi neid ühendab sügav tunne, hakkavad aja jooksul selguma erinevused, mis nende suhet proovile panevad. Harry poliitiline kirg viib ta järjest enam eemale kodust ja pereelust, samas kui Gina püüab hoida koos nii perekonda kui oma väärikust. Romaanis kerkib kesksele kohale küsimus: kas suur armastus suudab jääda püsima, kui elu ei paku võimalust võrdselt jagatud unistusteks? Simons kujutab tegelasi elu- ja ajaloosündmuste ristsõlmes, andes neile sügavust ja ambivalentsust.

Paullina Simons on vene päritolu Ameerika kirjanik, kelle romaanid ühendavad ajaloolise konteksti ja isikliku draama. Tuntust tõi talle „Vaskratsanik”, mille eellooks „Bellagrand” on. Simonsile omaselt segunevad ka siin ajalooline täpsus, isikliku saatuse dramaatika ning sisemine konflikt. Ta suudab anda hääle nii romantilisele igatsusele kui ka kompromissitule eluhoiakule, mis ei lase tegelastel kergelt õnnele järele anda. „Bellagrand” ei ole pelgalt eellugu, vaid iseseisev romaan, mis selgitab Aleksandri tausta ning avab, kust pärinevad need jõujooned ja sisepinged, mis hiljem kanduvad edasi tema enda loosse.