Vete sügavusse

Paula Hawkinsi romaan „Vete sügavusse“ kujutab endast psühholoogilist põnevikku, mis uurib mälu, vaikimise ja salatsemise tähendust väikese kogukonna sees. Tegevus hargneb Inglismaa väikelinnas Beckfordis, kus jõest leitakse ühe naise surnukeha – see pole aga esimene kord, kui samast paigast leitud kehad on seotud tumedate lugudega. Kui Danielle „Nel“ Abbott upub samasse jõkke, kutsutakse tema teismeline tütar Lena enda tädi juurde elama. Selgub, et Nel uuris enne oma surma kohalikke legendaarseid uppumissurmasid ning tema enda juhtum näib olevat rohkem kui õnnetus või enesetapp.

Romaan jutustab lugu mitme tegelase vaatepunktist, avades järk-järgult nende seoseid surnud naiste, linna mineviku ja üksteisega. Loo struktuur on üles ehitatud killustatult, iga vaatenurk lisab uusi kihte nii sündmuste kronoloogiale kui ka tegelaste motiividele. Hawkins uurib, kuidas kogukond varjab oma haavu ja kuidas traumad kanduvad põlvkondade kaudu edasi. Oluline roll on ka jõe kujundil – see on nii füüsiline kui ka sümboolne piir, mille taga varitsevad allasurutud tunded, saladused ja vääriti mõistetud minevikud.

Paula Hawkins on briti kirjanik, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse oma debüütpõnevikuga „Tüdruk rongis“. Tema loomingut iseloomustab huvi keerukate naispeategelaste ja psühholoogilise süvitsi mineku vastu. „Vete sügavusse“ järgib seda joont, ent lisab loole laiemat sotsiaalset konteksti ja stilistilist mitmekesisust. Hawkins käsitleb nii peresuhete dünaamikat kui ka kollektiivset süüd, pakkudes lugejale nii närvikõdi kui ka mõtlemisainet.