Õuduste käsiraamat

Paul van Looni „Õuduste käsiraamat“ on mänguline ja fantaasiarikas teos, mis sobib eelkõige nooremale lugejale, kuid pakub lõbu ka täiskasvanutele, kes hindavad huumori ja õuduse vahepealset ala. Raamat koondab endasse klassikalised õuduste tegelased – vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad ja zombid – ning esitab nad humoorikas ja käepärases vormis, justkui oleks tegemist tõsise ellujäämisõpikuga. Teos annab praktilisi „nõuandeid“, kuidas ära tunda üleloomulikke olendeid ning milliseid abinõusid nende vastu tarvitada. Küüslauk, zombisool ja muud rahvapärased kaitsevahendid saavad siin ootamatult suure kaalu.

Raamatu ülesehitus järgib käsiraamatu loogikat – kõik „õudused“ on süstematiseeritud ja registreeritud, et lugeja leiaks kriitilises olukorras kiiresti vastuse. Seda tehakse aga meelega liialdatud ja paroodilisel toonil, et pakkuda nalja ja samas ka pisut kõhedust. Huumor ja õudus käivad käsikäes: näiteks võib koolipreili kahvatu jume või õpetaja ootamatu karvasus viidata vampiirile või libahundile. Sellised igapäevased tähelepanekud muudetakse kummitavateks vihjeteks, mis seovad üleloomuliku argieluga ja annavad loole kaasahaarava värvingu.

Paul van Loon on hollandi lastekirjanik, kes on tuntud eelkõige oma fantaasiaküllaste ja kergelt õõvastavate teoste poolest. Tema raamatud, sh populaarsed „Dolfje Weerwolfje“ seeria lood, ühendavad lapsemeelse seikluslikkuse ja klassikalised õuduselemendid. „Õuduste käsiraamat“ kuulub tema loomingus nende teoste hulka, mis õpetlikku rolli ei rõhuta, vaid laseb lugejal mängida hirmu ja naljaga. See on raamat, mis kõnetab noort kujutlusvõimet, samas kui täiskasvanu võib nautida autori osavat žanrimängu ja irooniat.