Kellata torn. Mosaiikromaan üheksas osas

Paul Raua romaan „Kellata torn“ viib lugeja unenäolisele rännakule, mis saab alguse peategelase, noore Nicolase, vana sõbra seletamatust kadumisest. Sündmustik ei allu tavapärastele loogikaseadustele, vaid avardub pigem sisemiste meeleolude, sümbolite ja atmosfääride kaudu. Nicolas rändab läbi kummaliste paikade, kus deemonlikud moosekandid kohtuvad väikekodanliku keskpärasusega, suitsused jazz’i-klubid vahelduvad kõledate metsade ja kummituslike raamatukogudega. Teos ei keskendu niivõrd tegevusele, kuivõrd tunnetele, aimdustele ja nende poeetilisele kujundlikkusele, mille kaudu autor konstrueerib oma mitmetahulise maailma.

Kujundlik ja kihiline jutustus meenutab oma tonaalsuselt modernistlikke või sümbolistlikke tekste, kus selgepiiriline ajajoon hajub ning tegelaste mõtteilm põimub reaalsusega. Raamatu üheks märksõnaks on mosaiik – iga peatükk toimib eraldi fragmendina, ent kokku saavad need tähendusrikka terviku, mis avab järk-järgult peategelase sisemist kriisi, kaotuse valu ja identiteediküsimusi. Stilistiliselt on teos teadlikult komponeeritud, mängides žanri, keele ja rütmiga. Läbi korduvate motiivide ja stilistiliste nihete joonistub välja romaani poeetiline, ent samas teravalt isiklik tonaalsus.

Paul Raud on eesti kirjanik, kelle loomingus on ühendatud kõrge keeleline nõudlikkus ja psühholoogiline süvenemine. „Kellata torn“ märgib tema tugevat sisenemist eesti proosasse, pakkudes harukordset keelelist ja meelelist elamust. Raamatu käsikiri pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel tähelepanu ning EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna, mis kinnitab autori keelekasutuse eripära ja kvaliteeti. Raua puhul on tegemist autoriga, kes ei tee järeleandmisi lihtsustamise kasuks, vaid pakub lugejale nõudlikku, kuid tasuvat lugemiskogemust.