Kes loobuks õnnest?

Paul Mõtsküla teos „Kes loobuks õnnest?“ on esseistlikus vormis kirjutatud arutlus, mis seob filosoofilisi ja moraalseid küsimusi igapäevaelu ning ühiskondlike väärtustega. Autor käsitleb õnne kui mõistet, mis ei piirdu isikliku rahuloluga, vaid on lahutamatult seotud eetika, töö ja kodumaa teenimisega. Teos asetub oma aja väärtusruumi, kus rõhutatakse indiviidi ja kollektiivi sidet ning vastutust, mis tuleneb kuulumisest laiemasse kogukonda. Mõtsküla arutlusviis on süsteemne, liikudes abstraktsetest küsimustest konkreetsete elunähtusteni, et näidata, kuidas õnn võib avalduda läbi tööka, väärika ja kohusetundliku elu.

Raamatus on läbivaid teemasid mitmeid: eetika ja kõlbeliste väärtuste roll inimese kujunemisel, töö kui inimese eneseteostuse ja ühiskonna alus, ning kodumaa kui koht, mis annab elu sisule laiema mõõtme. Autor rõhutab, et õnn ei ole saavutatav vaid isiklikes eesmärkides, vaid see on seotud ka panustamisega teiste heaks ja ühise hüve loomisega. Samas ei puudu teosest ka isiklikumad mõtisklused, mis puudutavad igapäevaseid valikuid ja enesedistsipliini. Mõtsküla toon on selgitav ja mõtisklev, otsides tasakaalu moraalse ideaali ja elulise tegelikkuse vahel, ning pakkudes lugejale võimalust järele mõelda omaenda väärtuste ja püüdluste üle.

Paul Mõtsküla (1922–2003) oli eesti filosoof, õppejõud ja publitsist, kelle kirjutised keskendusid peamiselt eetika ja moraalifilosoofia küsimustele. Ta töötas Tartu Ülikoolis, kus oli seotud nii filosoofia õpetamise kui ka teadustööga. Mõtsküla on avaldanud mitmeid arutluslikke ja populariseerivaid teoseid, milles käsitles filosoofilisi probleeme arusaadavas ja praktilises võtmes, sidudes need ühiskondliku ja kultuurilise kontekstiga. „Kes loobuks õnnest?“ kuulub tema loomingu sellesse ossa, kus ta püüdis mõtestada universaalseid väärtusi argielu ja konkreetse ajastu raamides, tehes seda tasakaaluka ja lugejat kaasava mõtlemise kaudu.