Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine

Paul Kengori teos „Ristisõdija. Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine“ käsitleb Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ideoloogilist ja poliitilist rolli külma sõja lõppfaasis, keskendudes eelkõige tema vastasseisule Nõukogude Liidu ja kommunistliku ideoloogiaga. Autor esitab Reagani kui sihikindla ja visiooniga liidri, kelle veendumused, religioosne maailmapilt ja strateegiline kannatlikkus panustasid oluliselt sotsialistliku süsteemi murenemisse. Raamat ei piirdu pelgalt poliitiliste otsuste või diplomaatiliste manöövrite kirjeldamisega, vaid püüab avada Reagani vaimset alust ja väärtuspõhist lähenemist üleilmsetele pingetele.

Kengor tuginetakse laialdasele allikmaterjalile – presidendikõnedele, arhiividokumentidele, kaastöötajate mälestustele – et kujutada Reagani võitlust kommunismi vastu kui sügavalt isiklikku ja religioosset missiooni. Eraldi käsitletakse tema suhteid paavst Johannes Paulus II-ga, Nõukogude juhi Mihhail Gorbatšoviga ja rolli Lääne-Euroopa tuumapoliitika suunamises. Autor rõhutab Reagani sõnumi järjekindlust ja tema suutlikkust esitada moraalseid vastandusi – „vabadus“ ja „totalitarism“, „jumalatus“ ja „usk“ – mis andsid tema poliitikale ideelise vundamendi. Samas ei jäeta tähelepanuta ka kriitikat tema administratsiooni vastu, ent seda raamistatakse pigem taktikaküsimustena, mitte põhimõttelise maailmavaate vaidlustusena.

Paul Kengor on Ameerika politoloog ja ajaloolane, kelle uurimistöö keskendub konservatiivsele mõtteloosse ning USA presidendivalitsuste ideoloogilistele suundumustele. Tema käsitlus Reaganist on avalikult sümpatiseeriv, ent põhineb samas dokumenteeritud allikatel ja akadeemilisel analüüsil. „Ristisõdija“ sobib lugejale, kes otsib vaadet külma sõja lõppvaatusest läbi lääne liidrite moraalsete hoiakute prisma ning soovib mõista, kuidas üks inimene suunas poliitikat mitte ainult diplomaatilise oskuse, vaid ka sügavalt juurdunud maailmavaate toel.