Suvised nurmed. Valik luuletusi, 1962-1982

Paul Haavaoksa kogumik „Suvised nurmed. Valik luuletusi, 1962–1982“ koondab kahekümne aasta jooksul loodud tekste, milles peegelduvad autori püsivad teemad: looduslähedus, kodupaiga tunnetus, elu lihtsate rütmide tajumine ja vaoshoitud, ent selge sotsiaalne empaatia. Luuletustes vahelduvad vaiksed loodusvaatlused, rahulikud mõtisklused ning isiklikud elukogemused, mis ei tõtta tähelepanu nõudma, vaid kujunevad lugeja silme ees tasapisi tähendusrikkaks. Haavaoks vaatleb elu sageli mööduva ajana, mille sees on võimalik leida midagi püsivat: mälestusi, hääli, maastikke, inimsuhteid.

Kogumikus kohtab nii impressionistlikke loodushetki kui ka realistlikult kujundatud maaelu fragmente, milles kajastub kirjaniku tihe side kagunurga, eriti Setumaa, kultuurilise ja keelelise eripäraga. Tema kujundid ei ole keerukad, kuid mõjuvad siiralt: suvised nurmed, tolmused teed, kauge kellahelin või kõrrepuhmas saavad poeetiliseks väljenduseks elule, mille väärtus peitub selle tasakaalus ja järjepidevuses. Haavaoksa luules on vähe retoorikat või abstraktsust; pigem annab ta ruumi vaikusele ja tunnetusele, mis tuleb lugejani peaaegu kuuldamatult, ent jääb püsima.

Paul Haavaoks (1924–1983) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, kelle looming ammutas tugevalt ainest kohalikust elust ja pärimusest. Ta oli tuntud oma tagasihoidliku ja rahvalähedase stiili poolest, milles kombineerus kirjanduslik väljapeetus elulise vahetuse ja keelelise kohaloluga. „Suvised nurmed“ pakub läbilõiget tema hilisloomingust, olles ühtaegu mälestusraamat ja väärtustava pilguga elule tagasi vaatav kogumik. See sobib lugejale, kes otsib ausat, lihtsat, kuid keeleliselt täpset luulekogemust, mis ei püüa rabada, vaid jääb mõttesse kõlama.