Le Havre'i tänav

Paul Guimard’i romaan „Le Havre’i tänav“ (originaalis *Rue du Havre*) on pealtnäha lihtne, ent sisemiselt mitmekihiline jutustus, mis keskendub ühe päeva sündmustele ning nende kaudu avaneb lugejale inimeste suhete keerukus, ootamatus ja juhuse roll elus. Teose tegevus toimub Pariisis, peategelaseks on noor mees, kelle elu näib kulgevat stabiilses rütmis, kuni saatuslik juhus muudab kõike. Ühe rongi äramineku või mahajäämise tõttu vallandub sündmusteahel, mis seab kahtluse alla senise elu valikud ning paljastab tegelaste varjatud soovid ja pettumused.

Romaani struktuur on üles ehitatud kui kellavärk – aeg on pidev ja paratamatu liikumisjõud, mille suhtes inimene on sageli abitult alluv. Guimard põimib realistliku linnaelu detailid ja sisekaemuslikud monoloogid, tuues esile, kuidas pealtnäha tähtsusetud otsused võivad mõjutada elu kulgu pöördumatult. „Le Havre’i tänav“ on ka romaan juhusest ja selle mõjust identiteedile – kas elu kujuneb meie tahtest või lihtsalt seetõttu, et astume mõnel tänavanurgal vasakule, mitte paremale? See küsimus jääb teose keskseks pingeväljaks.

Paul Guimard (1921–2004) oli prantsuse kirjanik ja stsenarist, kelle loomingut iseloomustab eksistentsiaalne temaatika, rafineeritud keelekasutus ning inimese ja saatuse vahekorra uurimine. „Le Havre’i tänav“ oli üks tema esimesi märkimisväärseid teoseid, millega ta saavutas tunnustuse 1950. aastate lõpu Prantsusmaal. Guimard jäi truuks oma stiilile ka hilisemas loomingus, uurides ikka ja jälle väikeste otsuste suurt mõju ning juhuse rolli elu määramisel, sarnaselt Albert Camus’ või Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismi käsitlustele, ent pehmema ja poeetilisema lähenemisega.