Kuldnokk kõnnib

Kogumik Kuldnokk kõnnib koondab Paul-Eerik Rummo kirjanduskäsitlusi ajavahemikust 1964–2009, pakkudes läbilõiget tema pikast kriitikuteest. Raamat on suuresti üles ehitatud jooksvast kirjandusest kirjutatud tekstidele, mis ilmusid eri aegadel ajakirjanduses ja kogumikes. Esmalt leiab lugeja raamatuarvustusi, mille kaudu avaneb pilt muutuvast kirjandusväljast, tsensuuri tingimustest ja hilisemast taasiseseisvunud ajast. Rummo jaoks on luule ja proosa hindamine osa kultuurilises dialoogis osalemisest, mitte üksnes hinnang autorile või teosele; seetõttu haakuvad tekstid tihti laiemate küsimustega, nagu keele roll, avalik sõna ja lugeja vastutus.

Kogumiku järgmised osad süvendavad seda vaadet. Eraldi kobaratena on esitatud kirjutised autoritest, kelle juurde Rummo on korduvalt tagasi pöördunud, nii et üksikute teoste retsensioonidest moodustub pikem vestlus terve loominguga. Sari Pikemalt koondab põhjalikumaid ja põhimõttelisemaid käsitlusi, kus vaadeldakse kirjanduse ja ühiskonna seoseid, luule vormiküsimusi ja tõlke mõjusid. Luule on olemas toob kokku üldisemaid mõtisklusi luule kui keelekasutuse erivormi kohta, samas kui Väljajuhatus Balti eleegiaist peegeldab riikluse taastamise ja maailmapildi avardumise aega, mil tagasivaade Nõukogude perioodile põimub uute küsimustega vabaduse ja vastutuse kohta.

Kuldnokk kõnnib sobib lugejale, kes tahab näha kirjanduskriitikat mitte ainult hinnangu, vaid mõtlemisviisina. Sarja Eesti mõttelugu ühe köitena asetub raamat kõrvuti teiste eesti esseistika ja mõtteloo tekstidega, pakkudes vaadet nii luulele, proosale kui ka kriitika enda rollile kultuuris. Rummo kogemus luuletaja, näitekirjaniku ja hilisema poliitikuna annab tekstidele mitmekihilise tausta: ta teab seestpoolt, kuidas tekst sünnib, kuidas see avaliku ruumi jõuab ja milliseid tagajärgi võib üks arvamus omada. Nii on kogumik ühtaegu tööriist eesti kirjanduse paremiku mõtestamiseks ja sissevaade sellesse, kuidas üks autor on end poole sajandi jooksul oma aja kirjanduse kõrvale mõtlema asetanud.