Kui hunt veel inimene oli. Jutte lastele

Paul-Eerik Rummo jutukogumik „Kui hunt veel inimene oli“ koondab endas lugusid, mis on mõeldud eeskätt lastele, ent kannavad selget mitmekihilisust ja poeetilist tähendusruumi. Teoses põimuvad rahvapärimusele viitavad motiivid, muinasjutulikkus ja filosoofiline alatoon, pakkudes lugemisrõõmu erinevas vanuses lugejatele. Kogumiku nimiloos ja mitmes teiseski jutus kohtab tegelasi, kes on ühtaegu loomad ja inimesed, kes kehastavad inimlike omaduste ja eluolukordade peegeldusi. Tekstid on tihti nappide vahenditega jutustatud, kuid neis on peidus mitmekesised tähendused ja ootamatud vaatenurgad.

Rummo lood käsitlevad sageli ajatut temaatikat: sõprust, heasoovlikkust, uudishimu, muutumist ja ka kadumist. Need teemad avanevad läbi lüüriliste, mõtlikult kõlavate situatsioonide, mille keskmes on mõni isemoodi tegelane või olukord. Autor ei paku lugejale lihtsaid moraale, vaid kutsub kaasa mõtlema, kujutlema ja tunnetama. Keel on maitsekalt lihvitud ning visuaalselt kujundlik, toetudes eesti kirjandusele omasele mängulisusele ja väljendustihedusele. Illustratsioonid, mis sageli saadavad selliseid lasteraamatuid, on siin loodud pigem kujutluses – tekstid ise kannavad edasi pildi loomiseks vajaliku ainest.

Paul-Eerik Rummo on eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija, kelle looming ulatub süvapoetilisest modernismist kuni rahvaliku keelekasutuseni. Lastekirjanduses on ta tuntud kui autor, kes suudab hoida tasakaalu lihtsuse ja tähenduslikkuse vahel. Tema lastejutud ei alahinda noort lugejat, vaid kutsuvad maailma vaatama uudse nurga alt. „Kui hunt veel inimene oli“ jätkab seda traditsiooni, kandes endas Rummole omast keelelist elegantsi ja süvenemisvõimet, mis teeb temast ühe omanäolisema hääle eesti lasteluules ja -proosas.