Saatanlik plaan

Patrick Quentini kriminaalromaan „Saatanlik plaan” algab olukorrast, kus peategelane Peter Duluth satub ootamatult omaenda elu peaaegu täielikult kaotanud seisundisse. Naise lennujaama viimise järel satub ta kummalisse sündmuste ahelasse: pärast juhusliku küüditaja pealevõtmist kaob tal mälu ning ta ärkab võõras voodis kolme tundmatu naise hoole all. Mälukaotus ja teadmatus loovad pineva lähtekoha, kus peategelane peab samm-sammult selgitama välja, mis temaga juhtunud on, miks ta sellisesse olukorda sattus ja millist saatuslikku plaani tema ümber punutakse.

Romaani süžee keskmes on identiteedi ja usalduse küsimused. Luues õhustiku, kus mitte miski pole see, millena esmapilgul paistab, põimib autor kokku nii põnevusloo kui ka psühholoogilise draama. Lugeja viiakse sündmustesse, kus pidev pinge ja ootamatud pöörded hoiavad tähelepanu lõpuni. Peategelase teadmatus oma olukorra suhtes muudab loo veelgi haaravamaks, sest lugeja avastab tõde koos temaga – killuke haaval, kõhklemisi ja kahtluste kaudu. Nii muutub romaan klassikaliseks näitlikuks näiteks sellest, kuidas kriminaalkirjandus kasutab mälu ja reaalsuse haprust pinge allikana.

Patrick Quentin on pseudonüüm, mida kasutasid mitmed autorid, eeskätt kirjanikepaar Richard Wilson Webb ja Hugh Callingham Wheeler. Quentin saavutas tuntuse peamiselt 1930.–1950. aastate kriminaalromaanide kaudu, milles sageli esinesid abielupaar Peter ja Iris Duluth korduvate tegelastena. Teosed on tuntud oma elegantse stiili, keerukate süžeede ja psühholoogilise pingestatuse poolest. „Saatanlik plaan” kuulub just sellesse traditsiooni, ühendades klassikalise detektiivikirjanduse põnevuse ja inimlike suhete pingevälja, mis tegi Patrick Quentini nime kriminaalkirjanduse ajaloos eriliselt tuntuks.