Kastraatide hiilgus ja viletsus

„Kastraatide hiilgus ja viletsus“ on Patrick Barbieri ajalooline uurimus, mis käsitleb kastraatide elu ja kultuurilist tähendust Euroopas baroki ajastul. Raamat uurib, kuidas kastraadid, noored mehed, kelle suguelundid olid eemaldatud, said tuntuks oma erakordsete hääleomaduste tõttu ning kuidas nad saavutasid kuulsuse ja mõjuvõimu muusikas ja kultuuris. Samuti vaatleb autor, kuidas kastraadide elu oli täis vastuolusid, alates nende kõrgest sotsiaalsest staatusest kuni erakordse isikliku kannatuse ja elukogemuseni.

Barbier toob esile kastraatide tragöödia, mis tuleneb nende kehast ja hääle omadustest, samas kui nad said silmapaistvateks artistideks ning elati luksuses ja ülemkihtides, kuid sageli kannatasid isikliku vabaduse ja õnne puudumise all. Raamat uurib, kuidas kastraadide elu oli lahutamatult seotud 17. ja 18. sajandi kultuuriliste, sotsiaalsete ja meditsiiniliste normidega. Autor käsitleb ka nende kunstilist panust ja kuidas nende kohalolek laval mõjutas barokki ajastu muusikat.

„Kastraatide hiilgus ja viletsus“ on põhjalik ajalooline teos, mis pakub süvitsi minevat arutelu kastraatide elu keerukustest ja nende mõju ajastu kultuurile.