Pärimusmuusikast populaarmuusikani

Kogumik „Pärimusmuusikast populaarmuusikani“ koondab endas muusikateaduslikke artikleid, mis käsitlevad muusika arengut ja toimimist ühiskonnas, ulatudes suulisest pärimusest tänapäevase populaarse kultuuri nähtusteni. Teose keskmes on küsimus, kuidas muusika – nii traditsiooniline kui ka kaasaegne – suhestub kultuurilise identiteedi, ühiskondlike muutuste ja tehnoloogilise arenguga. Käsitletavad teemad varieeruvad regilaulu uurimisest rockmuusikani ning keskenduvad nii teoreetilistele kui ka empiirilistele käsitlustele, pakkudes läbilõiget Eesti muusikamaastiku uurimistraditsioonidest ja mitmetest distsipliinidest lähtuvatest vaatenurkadest.

Artiklid, mille autoriteks on folkloristid, etnomusikoloogid, kultuuriteadlased ja muusikaajaloolased, puudutavad näiteks muusika sotsiaalset funktsiooni, esituskontekste, identiteedi loomist ja meedia mõju muusika levikule. Samuti käsitletakse üleminekuid ja kokkupuutepunkte eri muusikavormide vahel – kuidas pärimusmuusika elemente on kasutatud või tõlgendatud kaasaegses muusikas ning milline on olnud publiku ja esitajate roll muutuste kujundamisel. Mõned uurimused keskenduvad konkreetsetele isikutele või nähtustele, teised pakuvad laiemat teoreetilist raamistikku muusikateaduse ja kultuuriuuringute lõikes.

Kogumiku on välja andnud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, mis on pikaajalise teadusliku tegevusega keskus rahvalaulude ja laiemalt rahvapärimuse talletamisel ja uurimisel. Koostajate eesmärk on olnud edendada interdistsiplinaarset arutelu muusika rollist kultuuris ning tõsta esile muusika kui uurimisobjekti mitmekesisust. Teos sobib nii muusikateadlastele, kultuuriuurijatele kui ka muusika ja ühiskonna seoste vastu huvi tundvale lugejale, pakkudes teadmisi, mille kaudu mõtestada muusika arengut ja tähendust muutuvas kultuuriruumis.