Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja …

Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt on kogumik, mis koondab ühe kaane alla arutlused selle üle, kuidas tänapäevased folkloristid ja etnoloogid pärimusega töötavad. Tiiu Jaago koostatud ja koos Ene Kõresaarega toimetatud raamat seob pärimuskultuuri uurimise eri ajastute ja enesekäsitlustega ning näitab, kuidas tõlgendus sõltub uurija positsioonist ja kasutatavast meetodist. Kogumik on jaotatud kolmeks osaks: esimeses vaadeldakse pärimuse uurimise ajastukontekste, teises suulise ja kirjaliku (ning elektroonilise) pärimuse suhteid, kolmandas uurija, meetodi ja allika põimumist. Ühisjooneks on meetodikeskne lähtekoht: pärimust mõistetakse läbi selle, kuidas allikat kogutakse, kirjeldatakse ja analüüsitakse.

Raamat sisaldab kaheksateist käsitlust Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Saksa, Vene ja Karjala uurijatelt. Eesti autoritest kirjutavad muu hulgas Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivi kujunemisest ja arhiivitöö mõjust kohaliku folkloristika arengule, Tiiu Jaago folkloristika ja etnoloogia eraldumisest ning ühe naise eluloost pärimusliku ajaloo vaatepunktist, Ene Kõresaar eluloouurimise suundadest kultuuriteadustes, Kristiina Ehin naise identiteedi muutusest Esimese maailmasõja järgsel ajal rahvalaulu ja perepärimuse taustal, Risto Järv ja Ell Vahtramäe arhiiviallikatel põhinevatest jutuainestest. Välisautorite seas käsitlevad Sergei Nekljudov vene rahvaluuleteadust ja strukturaalsemiotilisi uurimusi, Bo G. Nilsson rootsi tööliste mälestuste sünnilugusid, Guntis Pakalns ja Aldis Pûtelis Läti materjale, Eino Kiuru, Satu Apo, Lauri Harvilahti, Katja Laitinen ja Ulla-Maija Peltonen erinevaid suulise ja kirjaliku pärimuse vorme ning Jürgen Beyer kroonikaid ja trükikultuuri. Teemad ulatuvad fännikultuurist ja elulugudest kuni vana rahvakultuuri ja teadusprotsessi enese analüüsini.

Kogumik on suunatud eeskätt folkloristika ja etnoloogia õppijale, uurijale ja õppejõule, kuid pakub lähtekohti ka teiste humanitaaralade esindajatele, kes tegelevad mälu, identiteedi, elulugude või kultuurimuutustega. Artiklid sobivad nii ainekursuste lugemisvaraks kui ka lähtekohaks oma uurimisprojekti kavandamisel, sest näitavad, kuidas sama allikakorpuse juurest võib liikuda eri metodoloogiliste küsimuste ja järeldusteni. Raamat seob lahti vastandused suuline/kirjalik, rahvapärane/akadeemiline, üksik/kollektiivne ning rõhutab, et pärimuse uurimine tähendab paratamatult ka teaduse enda ja uurija rolli pidevat tõlgendamist.