Pandiõigus

„Pandiõigus“ on käsitlus varalise tagatise õiguslikust korrast, keskendudes sellele, kuidas pant toimib võlausaldaja ja võlgniku vahelise suhte osana. Raamat annab süsteemse ülevaate sellest, mis kujutab endast pant ja millised on selle liigid, kuidas pandiõigus tekib, muutub ja lõpeb. Eraldi käsitletakse nii vallas- kui ka kinnisasjade pantimist, sealhulgas registripanti, käsipanti ja kommertspanti. Tähelepanu all on ka pantimise praktilised aspektid, näiteks lepingu sõlmimise vorminõuded, asja üleandmise või registreerimise tingimused ning see, millisel viisil saab pant tagada erinevat liiki nõudeid.

Lisaks pantimise tehnilisele küljele on vaatluse all ka õiguste ja kohustuste tasakaal pandipidaja ja pantija vahel. Käsitletakse olukordi, kus pant on seatud kolmanda isiku varale, samuti seda, kuidas mõjutab pandiõigus võlgniku maksejõuetust või pankrotimenetlust. Raamat ei piirdu üksnes siseriikliku õiguse selgitamisega, vaid puudutab lühidalt ka rahvusvahelise õiguse aspekte, juhul kui pant seatakse või täidetakse piiriüleselt. Mõnes osas viidatakse ka kohtupraktikale ja õigusliku tõlgenduse muutumisele aja jooksul. Analüüs on üles ehitatud nii, et võimaldab mõista, kuidas pant toimib laiemas varaliste suhete süsteemis ja milline on selle roll tagatiste hierarhias.

„Pandiõigus“ on mõeldud neile, kes vajavad ülevaadet õigusinstituudist, mis seob vara ja võla üheks tervikuks. Käsitlus ei keskendu abstraktsetele teooriatele, vaid sellele, kuidas pant toimib osana majanduslikest ja juriidilistest suhetest. Lugejale antakse vahendid, mille abil hinnata pantimise sobivust ja riske, samuti mõista, millised toimingud on vajalikud õiguse tekkimiseks ja maksmapanekuks. Selline lähenemine võimaldab näha pandiõigust mitte üksnes juriidilise konstruktsioonina, vaid ka toimiva mehhanismina laiemas lepingulises raamistikus.