Chira Chiralina. Adrian Zografi juttudest

Panait Istrati romaan „Chira Chiralina. Adrian Zografi juttudest” kuulub tema loomingus nende teoste hulka, mis põimivad tugevalt autobiograafilise materjali ilukirjandusliku väljendusega. Peategelaseks on Adrian Zografi – autoril põhinev tegelaskuju –, kelle suu läbi jutustatakse traagiline ja kirglik lugu noorest tütarlapsest Chira Chiralina’st. Romaani tegevus hargneb Balkani ja Doonau-äärsete linnade taustal, kus elu on karm, ühiskondlikud vastuolud teravad ning perekondlikud sidemed sageli purustavad. Chira lugu on täis vastuolusid: kaunis ja elurõõmus noor naine, kes satub oma venna ja ema vägivalla ohvriks ning langeb seejärel prostitutsiooni, kehastab ühtaegu elujanu ja allasurutust.

Teose keskmes on Adiani katse mõista oma õe saatust ja maailmas toimuvat ülekohtu mehhanisme. Romaani narratiiv liigub mineviku ja oleviku vahel, vaheldades traagilist perekonnalugu sotsiaalsete ja kultuuriliste kommentaaridega. Istrati käsitluslaad on emotsionaalne ja elurikas: detailirohked kirjeldused vaesusest, ihadest, ahistusest ja inimese sisemisest väärikusest loovad teksti, mis ühendab sentimentaalsuse ja sügava sotsiaalse tundlikkuse. Autori jutustamislaad on vaba ja rändav, justkui järgides Balkani suulise jutustamistraditsiooni rütmi, milles oluline ei ole ainult juhtunu, vaid ka selle meenutamise viis ja toon.

Panait Istrati (1884–1935) oli Rumeenia päritolu prantsuskeelne kirjanik, keda on nimetatud „Balkani Gorkiks”. Tema loomingus kohtuvad romantiline idealism ja realistlik elutunnetus, sageli vaadelduna läbi ühiskondliku tõrjutuse kogemuse. Istrati tegelased on sageli vaesed, kodutud või heidikud, kuid tema kaastundlik ja elulähedane jutustamisviis tõstab nad suurte moraalsete küsimuste kandjateks. „Chira Chiralina” on üks tema tuntuimaid teoseid, mis kuulub laiemasse Adrian Zografi lugude tsüklisse. Selle kaudu avab autor ühelt poolt omaenda elukogemuse ja teisalt universaalse igatsuse vabaduse, väärikuse ja armastuse järele.