Pariisi kadunud tüdrukud

Pam Jenoffi romaan „Pariisi kadunud tüdrukud“ viib lugeja Teise maailmasõja aegse Euroopa keeristesse, keskendudes naistele, kes astuvad vastu natsirežiimile salajase vastupanuliikumise kaudu. Teose keskmes on noor inglanna Grace Healey, kes satub New Yorgi Grand Central Terminalis juhuslikult kohvrile, milles leidub vanu fotosid tundmatutest naistest. Jälgede ajamine viib ta Ameerika luureteenistuse kunagise värbaja Eleanor Triggi ja tema loodud naisagentide võrgustiku jälile. Nii avaneb lugejale paralleelselt kaks ajajoont – üks jälgib Grace’i uurimistööd pärast sõda ning teine toob esile sõja-aegsete agentide elu Prantsusmaal.

Romaan keskendub peamiselt kolmele naisele – Eleanorile, kes vastutab agentide väljaõppe ja saatmise eest, ning kahele värvatule, Marie’le ja Josiele, kelle ülesandeks on sideme loomine Prantsuse vastupanijatega. Teose üheks tugevuseks on agentide psühholoogiline portreteerimine, nende sisemised kahtlused, hirmud ja lojaalsus, mis pannakse proovile reetmise, üksinduse ja surmahirmu keskel. Pariis ja Prantsuse maapiirkonnad on kujutatud kui nii lootuse kui ka reetmise paigad, kus sõda ei säästa kedagi. Naiste roll sõjas on kujutatud keerulisena – nad ei ole lihtsalt sidepidajad või abistajad, vaid võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab otseselt sündmuste kulgu.

Pam Jenoff on Ameerika kirjanik ja endine diplomaat, kelle hariduslik ja professionaalne taust rahvusvahelistes suhetes ja ajalooküsimustes peegelduvad ka tema loomingus. Ta on spetsialiseerunud ajaloolistele romaanidele, kus tugeva narratiivi kaudu uuritakse moraalseid valikuid ja inimese vastupidavust äärmuslikes oludes. „Pariisi kadunud tüdrukud“ põhineb osaliselt tegelikel juhtumitel, tuues esile unustatud naisagentide panuse luure- ja vastupanutöösse. Jenoffi lähenemine on detailne ja inimkeskne, tuues esile selle, kuidas ajalugu kujundavad sageli need, kelle nimed ametlikesse annaalidesse ei jõua.