Renessansiaja naine

Raamat Renessansiaja naine on ainekirjanduslik ülevaade, mis kirjeldab naise elu 15. ja 16. sajandi Itaalias ning seob igapäevased rollid ühiskondliku raamistikuga. Teos vaatleb abielu, emadust, laste kasvatamist, perekondlikke sündmusi ja lesepõlve ning avab töö ja majapidamise korraldust eri seisustes. Autor käsitleb ka teenijaskonda, käsitööd, turumajanduse rütme ning linna ja kloostri vahel jagunenud eluviise. Eraldi moodustavad terviku peatükid kurtisaanidest ja prostitutsioonist, ravitsejatest ja nõidadest, usulistest praktikates osalenud naistest, nunnadest ja ilmikõdedest. Teos toob esile haritud ja loomingulised naised, kelle tegevus jätab jälje kirjakultuuri, muusika ja pildikunsti arengusse. Illustratsioonid ja näited allikatest aitavad seostada tekstis esitatud väiteid nähtavate tunnustega, nii et lugeja saab jälgida, kuidas normid, kombed ja institutsioonid kujundavad ühe inimese valikuvälja.

Teos liigub teemade kaupa ja kasutab läbipaistvat tööjärge: esmalt kirjeldatakse normi või tava, seejärel tuuakse allikakatked, juhtumid ja erandid, mis näitavad, kuidas reegel tegelikes oludes toimib. Selline ülesehitus võimaldab kõrvutada linnakogukonna ja maaelu korraldust, aadli- ja kodanikkonna ootusi ning kiriklike institutsioonide mõju. Kogumik aitab loetust teha kontrollitavaid järeldusi, sest tekst haakub rutiinidega, mida saab dokumentidest, pildiallikatest ja õigusnormidest välja lugeda. Lugeja näeb, kuidas perekondlikud lepingud, kaasavara, pärimissätted, pühad ja tsunftireeglid kätkevad konkreetseid valikuid ning kuidas haridus ja kirjaoskus avavad liikumisruumi. Nõnda moodustab raamat stabiilse raamjoone, millele saab ehitada kursuse, lugemisklubi arutelu või muuseumi- ja arhiivikülastusega seotud õppetsükli.

Teos on eesti lugejani jõudnud soomekeelsest algtekstist ning tõlke on teinud Maimu Berg. Käsitlus seostub sama autori varasemate ajastukäsitlustega, mis kaardistavad naise rolli pikemas ajalises järjestuses antiigist keskaja kaudu renessanssi. Raamat on kasulik töövahend nii üldhuvilisele kui õpetajale: peatükid on eraldi loetavad, kuid koonduvad tervikuks, mis võimaldab korrastada põhimõisteid, siduda mõiste ja näite ning vormistada lühikesi vahekokkuvõtteid. Fookus püsib praktikal: leping, töö, rituaal, kirjalik jälg. Nii saab lugeja teha täpseid võrdlusi ja näha, kuidas institutsioonid ja argised toimingud kujundavad kogemust, mida sageli esitatakse üldistava märksõnaga renessanss, kuid mis avaneb turu, kohtu, töötoa ja kloostri konkreetses elurütmis.