Mälu ja identiteet. Isiklikud mõtisklused

Paavst Johannes Paulus II teos „Mälu ja identiteet. Isiklikud mõtisklused“ on filosoofiliste ja teoloogiliste arutluste kogumik, mis tugineb paavsti vestlustele kahe Poola filosoofiga 1990. aastate lõpus. Raamat käsitleb ajaloolisi ja vaimseid kogemusi, millel on olnud määrav mõju tema mõttemaailmale ja usulisele hoiakule. Teose keskmes on küsimused vabadusest, kurjusest, rahvuslikust identiteedist ja Euroopa kultuurilisest ning kristlikust pärandist. Paavst vaatleb neid teemasid oma isikliku eluloo taustal – Poola okupeerimine, totalitaarsete režiimide kogemus ja kiriku roll ühiskonnas – ning seob need laiemate vaimsete protsessidega, mis mõjutavad tänapäeva maailma.

Raamatusse koondatud mõtted on esitatud vestluslikus vormis, kuid neis on tunda sügavat filosoofilist analüüsi. Johannes Paulus II ei käsitle mitte ainult religioosseid teemasid, vaid arutleb ka poliitika, moraali ja ühiskondliku korra üle. Ta räägib kurjuse olemusest, tuues esile selle ilmingud nii natsismi kui kommunismi kujul, kuid samas rõhutab ka inimese vabadust vastutada ja tegutseda headuse nimel. Identiteeti mõistetakse nii isikliku kui kollektiivse kuuluvusena, mida vormivad ajalugu, usk ja kultuur. Euroopa käsitlemisel osutab autor kristluse rollile kontinendi kujunemisel ning väljendab muret selle rolli nõrgenemise pärast tänapäeval.

Paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła, oli Katoliku Kiriku juht aastatel 1978–2005. Ta oli üks 20. sajandi mõjukamaid religioosseid ja moraalseid juhte, kelle tegevus ulatus usuüleselt filosoofiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete küsimusteni. Endise filosoofiaprofessorina ühendab ta oma teostes akadeemilise süvitsimõtlemise ja pastoraalse selguse. „Mälu ja identiteet“ oli üks tema viimaseid raamatuid enne surma, toimides omamoodi testamendina, milles ta jagab isiklikke ja üldinimlikke vaateid, mis kujundasid tema arusaama inimesest, maailmast ja usust ajalooliste katsumuste keskel.