Mina, Grünewald

Paavo Rintala romaan „Mina, Grünewald“ toob lugeja ette 16. sajandi alguse Saksamaa, kus tegutses kunstnik Matthias Grünewald. Teos lähtub ajaloolisest isikust, keda omal ajal tunti vähe ning kelle looming jäi pikka aega varju. Rintala on oma jutustuse sidunud kunstniku elu ja töödega, luues niiviisi ilukirjandusliku käsitluse mehest, kelle kunst peegeldas sügavaid sisemisi pingeid ja religioosseid motiive. Romaan ei paku mitte ainult pilti ühest kunstnikust, vaid avab ka ajastu vaimse õhustiku, milles humanismi, usupuhastuse ja ühiskondlike murrangute taustal sünnib kunst, mille mõju kestab kauem kui looja elu.

Raamat on üles ehitatud kujundlikult ja mõtisklevalt, sidudes faktilisi teadmisi ja kirjanduslikku vabadust. Lugeja satub teoses kunstniku sisemiste heitlustega silmitsi – milline on kunstniku roll ja vastutus oma ajas, kuidas jääda truuks loojaisikule ning milliseid kompromisse tuleb teha poliitiliste ja usuliste jõudude surve all. Grünewaldi elutee kaudu esitab romaan küsimusi loovuse ja mäletamise kohta, tuues välja, et unustuse ja taasavastamise vahel liigub inimkonna mälestus paljudest kultuuritegelastest. Rintala romaan on seetõttu korraga nii biograafiline lähenemine kui ka filosoofiline arutlus inimliku loovuse ja ajaloo käänakute üle.

Paavo Rintala (1930–1999) oli soome kirjanik ja teoloog, kelle loomingusse kuuluvad nii romaanid, dokumentalistlikud teosed kui ka näidenditekstid. Teda tunti autorina, kes sidus tihti ajaloolise ainestiku eetiliste ja eksistentsiaalsete küsimustega. Romaan „Minä, Grünewald“ ilmus soome keeles 1990. aastal ning eesti keelde tõlgiti see neli aastat hiljem. Rintala looming pälvis Soomes laialdast tähelepanu just oma sügava ühiskondliku ja ajaloolise käsitluse tõttu, mis andis uue vaate nii lähiajaloo sündmustele kui ka varasemate sajandite kultuurilisele pärandile.