Patroklose memoriaal. Essee spordist

Paavo Kivine esseekogumik „Patroklose memoriaal. Essee spordist” käsitleb sporti mitte niivõrd füüsilise tegevusena, vaid kultuurilise, eetilise ja filosoofilise nähtusena. Pealkiri viitab Homerosest tuntud Patroklosele — kangelasele, kelle surm Trooja sõjas sai Achilleuse kättemaksuiha ja traagika keskpunktiks. Kivine kasutab seda sümbolit, et avada spordi olemust kui vastandlike jõudude mänguvälja, kus kohtuvad auahnus ja kaotus, ilu ja valu, ausus ja varjatud manipulatsioonid. Esseed ei jää pelgalt ajaloolise või päevakajalise ülevaate tasemele, vaid arenevad mõtisklusteks inimese olemuse, kehakultuse ja ühiskondliku tähenduse üle.

Kivine läheneb spordile kultuurinähtusena, sidudes seda kirjanduse, ajaloo ja eetika küsimustega. Ta arutleb, miks sport on inimkonnale oluline ja kuidas see väljendab samal ajal nii ürgseid instinkte kui kõrgemaid ideaale. Kogumikus põimuvad eri motiivid: antiikne võistluskultuur, kaasaegne tippsport, rahvusküsimused, doping, identiteet ja publiku roll. Autor ei jutlusta, vaid esitab keerulisi küsimusi, andes lugejale võimaluse ise kaasa mõelda. Tema stiil on täpne, kohati poeetiline, kuid samas analüütiline, võimaldades siduda spordi teema laiemate kultuuriliste ja eksistentsiaalsete probleemidega. Raamatu tonaalsus jääb vaoshoituks, kuid emotsionaalselt laetuks, peegeldades nii spordi ilu kui traagikat.

Paavo Kivine (sündinud 1945) on eesti spordikirjanik, toimetaja ja sporditeemade esseist, kelle sulest on ilmunud mitmeid käsitlusi, mis ületavad kitsalt erialase kirjutamise piire. „Patroklose memoriaal” kuulub tema loomingu süvitsi minevasse ossa, kus sport ei ole ainult tulemuste ja kangelaste lugu, vaid inimkultuuri üks peegeldusvormidest. Kivine suudab panna lugeja tajuma, et iga jooksurada ja palliplats võib olla väike lavastus sellest, mis maailmas suures plaanis toimub — võitlustest, lootustest ja piiridest, milleni inimene end viia laseb.