Suvi

P. Tolisi jutustus „Suvi” viib lugeja Teise maailmasõja aegsele Tadžikistani maastikule, kus loo keskmesse asetub kohalik poiss Hassan. Teose tegevus toimub kaugel rindest, kuid sõja mõju ulatub ka sinna – varjud langevad igapäevaelule, peresuhtele ja laste kasvamisele. Hassan elab koos oma perega keset sõjaaegseid kitsikusi ja muutusi, kuid tema maailm ei piirdu ainult muredega. Lapse pilgu läbi avaneb Tadžiki külaelu eripärane rütm, looduse lähedusega seotud igapäevased tegemised ning kogukonna toetav mõju, mis võimaldab elu jätkumist ka keerulistes oludes.

Jutustuse toon on rahulik ja vaatlev, kirjeldades eelkõige väikese inimese sisemist arengut ning maailmataju muutumist ajas ja sündmuste keerises. Hassanit kujutatakse tähelepaneliku ja tundliku lapsena, kelle suvi pole ainult aastaaeg, vaid ka vaimne seisund – võimalus kasvada, mõista, kaotada ja leida uusi tähendusi. Teose väärtus seisneb just selles, kuidas see toob esile igapäevase elu vaiksed, kuid tähenduslikud hetked, kus välismaailma segadus põimub lapsemeelse uudishimu ja kohanemisvõimega. Lugeja saab aimu ka Tadžikistani sõja-aegsetest oludest, mis erinevad Euroopa rindel toimunust, ent on sama reaalsed ja kujundavad.