Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi

P. I. Filimonovi romaan „Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi“ algab näiliselt lihtsa kadumismüsteeriumiga. Peategelase Georgi tüdruksõber kaob vihmasel õhtul, ja see otsing viib lugeja sündmusteahelasse, mis laieneb järjest kummalisemaks ja ootamatumaks. Teoses põimuvad eri tegelaste lood: elust väsinud rockstaar Blutussov, noormees Arkadi, kes näeb oma eesmärgina luua ideaalne pornograafiline film, ning salapärane liikumine, mida nimetatakse Veekandjateks. Algne armastatu otsimine muutub kiiresti millekski suuremaks – eksistentsiaalseks rännakuks, mille keskmes on vabaduse, usu ja tõe otsing.

Romaanis kerkib esile Veekandjate liikumine, mille olemust ei saa taandada pelgalt sektiks. Selle juhid nimetavad seda ideaaliks, mille eesmärgiks on liikumine ise, mitte kindel lõppeesmärk. Selline paradoksaalne idee seob kokku nii Georgi kui ka teised tegelased, kelle teed ootamatult ristuvad. Algne „otsige naist“ põhimõte laieneb sümboolselt „Allikate otsinguks“, kus vesi, allikas ja vool muutuvad metafooriks nii isiklikule kui ka ühiskondlikule eksistentsile. Romaan on teadlikult mitmekihiline, jättes lugejale vabaduse otsustada, kas toimuvat võtta realistliku jutustusena või allegoorilise mänguna.

P. I. Filimonov (snd 1975) on Eestis elav vene päritolu kirjanik, kes on tuntud oma eksperimentaalse stiili ja eripärase huumoritaju poolest. Tema looming liigub sageli reaalsuse ja groteskse fantaasia piiril, põimides eri kultuurilisi kihistusi ja vaatenurki. Filimonov on kirjutanud nii romaane kui ka esseistikat, osalenud kirjandusfestivalidel ning pälvinud tähelepanu kui üks neist autoritest, kes toob eesti kirjandusmaastikule venekeelse, ent siinset kultuuriruumi sügavalt mõtestava hääle. „Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi“ on tema loomingu iseloomulik näide, kus mängulisus ja tõsine küsimusepüstitus eksistentsi üle põimuvad tihedaks narratiiviks.