Mitteeukleidilise geomeetria tsoon. Romaan manipulatsioonist

Romaan Mitteeukleidilise geomeetria tsoon viib lugeja paralleelsesse maailma, kus argireaalsus ja unenäoline moonutus vahelduvad pidevas nihkes. Peategelase rännak kulgeb läbi keskkondade, mis alluvad pigem loogika kui ruumilise järjepidevuse seadustele – justkui geomeetrias, kus sirge ei pruugi kunagi kohtuda iseendaga. Tsoon, millele viitab pealkiri, ei tähista pelgalt füüsilist ruumi, vaid ka mõttelist või ideelist välja, milles tähendused, inimsuhted ja identiteedid alluvad hoopis teistsugustele reeglitele. Romaan ei paku sirgjoonelist süžeed, vaid on ehitatud assotsiatsioonidele, katkestustele ja järskudele pööretele. Nii kujuneb sellest justkui tekstiline labürint, kus igal uksel on mitu võimalikku tõlgendust.

Teose üks keskseid teemasid on manipulatsioon – mitte ainult inimestevahelistes suhetes, vaid ka keele, tähenduste ja tajuga. Filimonov viib keele piire kompavatesse olukordadesse, kus lausete struktuur ise muutub kahtlaseks ja nihkub pidevalt. Ka tegelased on nihkes, sageli nihestatuna omaenda rollidest ja ootustest, justkui marionetid kellelegi tundmatule kuuluvates kätes. Lugeja roll ei piirdu pelgalt kõrvalvaatleja omaga – ta kistakse kaasa, muutub ise osaks loost, mille tähendus pole kunagi üheselt kindel. Nii tekib lugemiskogemus, mis ei lase end lõpuni lahendada, vaid kutsub üha uuesti mõtestama nähtut ja loetut uute nurkade alt.

P. I. Filimonov, kodanikunimega Igor Kotjuh, on vene keeles kirjutav Eesti autor, kelle looming ulatub luulest proosani ning hõlmab eksperimentaalseid ja keelemänge armastavaid vorme. Tema tööd peegeldavad mitmekeelset identiteeti ja kultuurilist vahepealsust, sageli seades küsimärgi alla piiri tõsise ja iroonilise, reaalse ja fantastilise vahel. Mitteeukleidilise geomeetria tsoon on üks silmapaistvamaid näiteid tema romaanilikust mõtlemisest, kus keel muutub ise uurimisobjektiks ning loo vorm kannab sama palju tähendust kui selle sisu.