Laulis, kuni kõik lõppes

P. I. Filimonovi romaan „Laulis, kuni kõik lõppes” põimib apokalüptilise atmosfääri, groteski ja sotsiaalset satiiri, kujutades maailma, kus igapäevane elurütm on lagunemas, ent üks inimene jätkab laulmist – vaatamata kõigele. Teose peategelane on muusik, kelle eksistents ja looming on asetatud kriisiolukorda, kus ühiskondlikud ja isiklikud väärtused lagunevad samal ajal. Lugu kulgeb läbi moonutatud tegelikkuse, milles peegelduvad hirmud, absurdsus ja katse säilitada inimlikkust keset kaost. Filimonov kasutab ebatavalisi narratiivseid võtteid, fragmentaarset ülesehitust ja keelelist mitmekihilisust, mis loovad teosele ainulaadse rütmi ja pinge.

Romaani maailm meenutab tardunud, lagunemise äärel olevat linna, kus tegelaste eksistents on kantud sisemisest tühjusest ja ümbritsevast mõttetusest. Samas ei ole lugu pelgalt düstoopiline või pessimistlik – keskne tegevusliin jälgib katset leida mõtet ja ilu muusika kaudu, isegi siis, kui seda enam keegi ei kuula. Filimonovi tekst ühendab poeetilise tundlikkuse ja iroonilise distantsi, sageli vahelduvad tõsised teemad absurdihuumori või sürreaalsete piltidega. Tulemuseks on teos, mis ei anna lihtsaid vastuseid, vaid kutsub kaasa mõtlema selle üle, mis jääb alles, kui ühiskondlikud ja isiklikud konstruktsioonid kokku varisevad.

P. I. Filimonov on vene päritolu Eesti kirjanik, kes kirjutab eesti keeles ning on tuntud oma eristuva stiili ja keelekasutuse poolest. Tema looming seob sageli isiklikku ja poliitilist, absurdi ja realismi, pakkudes väljakutseid traditsioonilisele romaanivormile. „Laulis, kuni kõik lõppes” on üks tema tuntumaid teoseid, millel on kindel koht uue põlvkonna eesti proosa hulgas. Filimonovi tekstid on mitmekihilised ja tihti eksperimentaalsed, sobides lugejale, kes otsib kirjandusest mitte ainult lugu, vaid ka keelelist ja mõttelist pinget.