Läti stjuardessid teavad saladust

P. I. Filimonovi romaan „Läti stjuardessid teavad saladust“ on hübriidne ja mänguline teos, mis põimib omavahel kultuurilise irooniana mõjuva proosa, filosoofilise tõsiduse ja absurdi esteetika. Tegu ei ole klassikalise narratiiviga, vaid killustatud ja katkendliku tekstikehaga, mille osad koosnevad justkui fragmentidest, mõtisklustest, novellilaadsetest stseenidest ning stilistilistest harjutustest. Raamatu pealkiri on eksitavalt konkreetne – tegelikult on see pigem vihje kogu teose vaimule, mis mängib identiteedi, keele, geograafia ja mäluga. Filimonovi tekst uurib, kuidas inimene suhestub iseenda, teiste ja maailmaga, kasutades selleks keelelist vabadust ja postmodernistlikku kõverpeeglit.

Teos asetub oma vormilt ja tonaalsuselt marginaalsete ja piire kompavate tekstide traditsiooni, kus narratiiv ei ole keskmes, vaid olulisem on keeleline energia, assotsiatsioonide rütm ja mõtlemise suund. Autor kasutab tihti ootamatuid kujundeid, kultuurilisi vihjeid ja huumorit, mis mõjub samal ajal nii intelligentselt kui ka nihestatult. Romaanis on kohal nii ida-euroopalik nostalgiatunne kui ka lääne kultuuri hajus mõju. Tekstist joonistuvad välja teemad nagu kuuluvus, võõrandumine, mälestuste tõepärasus ja keele mõju maailmatunnetusele. Filimonov ei paku lugejale lohutavat tähendust ega lõplikke vastuseid – ta avab küsimusi ja kutsub mängima nende ümber.

P. I. Filimonov on Eestis tegutsev vene juurtega kirjanik ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustab keeleline mitmekihilisus ja kultuuridevaheline tundlikkus. Tema tekstid paistavad silma originaalsuse ja žanriüleste lahendustega, kombineerides kõrget ja madalat, argist ja filosoofilist. „Läti stjuardessid teavad saladust“ jätkab Filimonovi varasemat joont, pakkudes tugevalt isikupärast autorihäält, mis ei allu lihtsale määratlemisele, ent kõnetab neid lugejaid, kes otsivad keeles ja kirjanduses nihestust, vabadust ja mängulisust.