Reis ümber maailma aastail 1823-1826

Otto von Kotzebue „Reis ümber maailma aastail 1823–1826“ on ajalooline reisikiri, mis dokumenteerib tema kolmanda ümbermaailmareisi Venemaa keisririigi teenistuses. Teos põhineb laevaga *Predprijatie* (tõlkes „Ettevõtmine“) tehtud ekspeditsioonil, mille eesmärk oli nii teaduslik – kaardistada vähetuntud alasid ja koguda loodusandmeid – kui ka diplomaatiline. Raamat peegeldab 19. sajandi alguse maailmakäsitust ja mereekspeditsioonide rolli impeeriumi huvide laiendamisel. Kotzebue reis läbis mitmeid paiku Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani saartel, Kamtšatkal ja teistes piirkondades, mida tollane Euroopa teadsid vähesel määral.

Reisikiri ühendab teaduslikke vaatlusi, kirjeldusi eksootilistest loodus- ja inimmaastikest ning isiklikke kogemusi mereelust. Kotzebue on põhjalik ja tähelepanelik kirjeldaja, kes jäädvustab nii geograafilisi vaatlusi kui ka kultuurilisi kontakte kohalike elanikega. Tema kirjeldused on mõjutatud ajastu eurotsentrilisest maailmapildist, ent annavad siiski olulist ajaloolist ja antropoloogilist teavet. Erilist huvi pakuvad kirjeldused Vaikse ookeani saarte rahvastest, kelle eluviisi ja kombeid ta dokumenteeris sageli esmakordselt lääne lugeja jaoks. Samuti on teoses juttu laeva meeskonna igapäevastest tegemistest, ohustest ja kohanemisraskustest tundmatutes vetes.

Otto von Kotzebue (1787–1846) oli baltisaksa päritolu meresõitja ja maadeavastaja, kelle nimi on seotud mitme olulise ekspeditsiooniga Vene keisririigi teenistuses. Ta oli kuulsa näitekirjaniku August von Kotzebue poeg ning kasvas üles Tallinnas. Tema reisid, eriti ümbermaailmareisid, kinnistasid tema kohta 19. sajandi teadus- ja merendusloolus. Kuigi „Reis ümber maailma aastail 1823–1826“ ilmus eesti keeles alles Nõukogude perioodil, on see oluline allikas maailmaavastuste ja Läänemere piirkonnast pärit meresõitjate panuse mõistmisel globaalsesse teadmisesse. Raamat pakub väärtuslikku pilguheitu nii maailma- kui ka Eesti meresõidu- ja kultuuriloosse.