Eestimaine ingel. Sonetid

Ottniell Jürissaare sonetikogu „Eestimaine ingel“ koondab endasse valiku autori lüürilisest loomingust, milles peegelduvad nii rahvuslik kui vaimne mõõde. Kogumiku keskmes on sonett – klassikaline ja range vorm, mille kaudu Jürissaar väljendab oma ideid ja tundeid täpselt, kuid tundeküllaselt. Teoses põimuvad armastus Eesti maa ja keele vastu, igatsus ilu ja tõe järele ning isiklikud sisekaemused. Läbi rangelt üles ehitatud värsivormide avaneb pilt autorist kui idealistlikust, ent elu poolt proovile pandud inimesest.

Luuletused on tugevalt kantud kodumaa-temaatikast ning paljudes tekstides on tunda ka vaimset ja religioosset alatooni. Eestimaa loodus, kultuur ja ajalugu ilmuvad sonettidesse kui igavikulised väärtused, mille säilitamine ja ülistamine on poeedi missioon. Samas ei puudu kogu luules ka isiklikemad hetked – eneseotsingud, vaiksed kahetsused ja elulised mõtisklused, mis muudavad tekstid intiimsemaks ja mitmekihilisemaks. Tegu pole ainult isamaa luulega, vaid ka inimese sisemaailma peegeldusega, kus kohtuvad igatsus, kohusetunne ja lootus.

Ottniell Jürissaar (1924–2014) oli luuletaja, helilooja ja ühiskonnategelane, kelle elu kulges paralleelselt loomingulise eneseväljenduse ja rahvusliku vastupanu vaimus. Ta põgenes Teise maailmasõja järel Rootsi ja hiljem Kanadasse, kuid säilitas sideme kodumaaga läbi keele ja kultuuri. Paguluses tegutses ta eesti kogukonna aktivistina ning avaldas mitmeid luulekogusid ja muusikateoseid. Tema loomingut iseloomustab sügav vaimsus, truudus eesti keelele ning pühendumus ideele, et kunst võib kanda edasi rahva identiteeti ka kõige raskemates oludes.