Kõrvaltegelased

Ott Rauna romaan „Kõrvaltegelased“ on ajaloolis-folkloorse suunitlusega teos, mille keskmes seisab Niguliste kiriku viimane põleng ning selle ümber hargnevad sündmused. Autor põimib ajaloolised olustikukirjeldused kohapäraste uskumuste, rahvalike kõneviiside ja karakteritega, luues ainulaadse teksti, kus argine ja müütiline sulanduvad. Romaan ei sea esiplaanile suurkujude või kesksete sündmuste kulgu, vaid keskendub just kõrvaltegelastele – neile, kelle roll ajaloos jääb tihti märkamata, kuid kelle kaudu avaldub ajastu vaim ja inimsuhete tegelik dünaamika. Nende pilgu kaudu antakse edasi nii linnaelu kui provintsi eripärad, mis saavad tähtsaks mitte pelgalt taustana, vaid sisu määrava komponendina.

Romaani koega on teadlikult mängitud – folkloorseid kihistusi kasutatakse mitte ainult meeleolu loomiseks, vaid ka tegelaste mõttemaailma ja väärtushinnangute osana. Tõsieluliste sündmuste taustal kerkivad esile kohaliku kogukonna hoiakud, ebausk, argimütoloogia ja omavahelised suhted, mille kaudu autor konstrueerib mitmekesise ja omapärase aegruumi. Tulekahju motiiv toimib nii ainelise kui sümboolse keskpunktina: see tähistab hävingut, aga ka võimalust muutuseks. Raun ei kiirusta sündmustega, vaid laseb tegelastel ja ajastul iseend jutustada – kirjelduste, mõttekäikude ja vaiksete nihkumiste kaudu.

Ott Raun (sündinud 1957) on eesti kirjanik, luuletaja ja toimetaja, kelle looming on sageli keskendunud kohaliku kultuuriruumi detailsele ja poeetilisele kujutamisele. Tema stiili iseloomustab oskus siduda argine jutustamisviis kultuuriloolise sügavusega, tuues fookusesse tegelased, kes tavaliselt jäävad kirjanduses tahaplaanile. „Kõrvaltegelased“ on selle lähenemise tüüpiline näide – romaan, mis ei aja taga suurust ega dramaatikat, vaid otsib tähendust mööduvates momentides ja unustatud häältes. Just nende kaudu joonistub välja mitte ainult üks sündmus, vaid terve ajastu oma kõverpeeglites ja tõlgendusvõimalustes.