Tähetolgus

„Tähetolgus. Valitud ja sõelutud tähe- & kirjavahemärke aastaist MDCCCCLXXXX – MMI“ on Ott Arderi luulekogu, mis koondab autori loomingut ajavahemikust 1990–2001. Raamat ilmus 2001. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ning on üks tema olulisemaid hilisemaid kogusid. Pealkiri ise vihjab mängulisusele, mis on Arderi loomingu lahutamatu osa – ta võtab keelt ja selle märke kui ainest, mida saab nihutada, painutada ja sõeluda, luues nii ühtaegu humoorikaid, nukraid kui ka filosoofilisi tekste. Kogumik pakub läbilõiget kümnendi loometööst, tuues lugejani nii teravmeelseid epigramme kui ka tundelisemaid luuletusi.

Kogu avab poeedi ampluaad laialdaselt – siin leidub mõtisklusi elu ja aja üle, mängu argikeele ja poeetiliste kujunditega, aga ka sõnamänge, mis seovad keelelusti ja täpse rütmitaju. Arderi loomingus on tuntav kerge iroonia, mis käib käsikäes eluterve huumori ja eneseirooniaga. Samas leidub kogus luuletusi, mis puudutavad sügavamaid teemasid, nagu armastus, kaduvus ja igatsus. Nii kerkib „Tähetolgusest“ esile poeedi mitmekülgne hääl, mis kõigub mängulise kerguse ja tõsisema sügavuse vahel, olles alati äratuntavalt isiklik ja selge.

Ott Arder (1950–2004) oli eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja laulutekstide autor. Ta oli 1960.–70. aastatel kujunenud nn Arbujate järgse põlvkonna hääleks, kelle loomingut iseloomustas nii keelemängulisus kui ka rahvalik ligipääsetavus. Arder on kirjutanud rohkelt lasteluulet, kuid samuti tõsisemaid kogusid, tõlkinud maailmakirjandust ning loonud tuntud laulutekste, mis on leidnud koha eesti muusikakultuuris. „Tähetolgus“ on tema hilisloomingu üks kandvamaid kogusid, kus kokku saavad tema iseloomulik mängulisus ja aastate jooksul süvenenud elutunnetus.