Ott otsib karuoblikat

Ott Arderi luulekogu „Ott otsib karuoblikat” viib lugeja aastaajast aastaaega, talvisest kargusest suvise soojuseni. Tekstid kutsuvad märkama looduse pisikesi imesid, millele luuletaja annab muheda ja mängulise tooni. Talvised rajad, kevadised tärked, suvised rõõmud ja sügisesed värvid moodustavad ühtse ringkäigu, kus iga aastaaeg pakub oma rõõme ja üllatusi. Luuletuste kaudu avanevad looduspildid ja elamused, mis kõnetavad nii väikest kui suurt lugejat, kandes endas lihtsat, ent südamlikku tähelepanelikkust ümbritseva suhtes.

Teoses on lisaks looduspiltidele ka kujutlusi lastest, loomadest ja väikestest seikadest, mis panevad muigama. Luuletaja laseb jutustada ka talveunest ärganud otikesel, kes asub karuoblikat otsima. Lugeja saab kaasa elada tema retkele, mille käigus põimuvad päriselu tähelepanekud ja fantaasia, luues humoorika ja meeleoluka terviku. Sellised motiivid muudavad kogu sobivaks lastele, pakkudes neile äratundmist ja samas avades kujutlusvõime võimalusi. Luuletuste rütm ja lihtsus muudavad need kergesti loetavaks ja ette kantavaks, mistõttu sobivad need hästi ka pereringis või koolis ettelugemiseks.

Ott Arder (1950–2004) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja laulusõnade autor, kelle looming on mõjutanud mitut põlvkonda. Ta kirjutas nii lastele kui ka täiskasvanutele, olles viljakas autor eri žanrites. Lastele suunatud teosed paistavad silma vaimukuse ja lihtsa, kuid kõnetava kujundlikkusega. Lisaks kirjutas Arder hulgaliselt laulutekste, millest paljud on saanud klassikalisteks eestikeelseteks lauludeks. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka proosateosed, ent lastele mõeldud raamatud, sealhulgas „Ott otsib karuoblikat”, on jäänud püsima kui tema pärandi oluline osa.