Mäng

Otia Ioseliani jutustus Mäng keskendub olukorrale, kus lihtsast ajaviitest saab sündmustik, mis mõjutab mitut inimest ja nendevahelisi suhteid. Tegu on looga, kus mäng – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses – muutub vahendiks, mille kaudu ilmnevad iseloomud, huvid ja piirid. Alguses süütu tegevus kasvab tasapisi millekski, mis ei allu enam osalejate kontrollile. Tulemused ei ole ette teada ning tegelased peavad kohanema järjest uute olukordadega, mida nad ise on aidanud luua.

Jutustuses ei asetata rõhku tegevusele, vaid sellele, kuidas inimesed reageerivad, milliseid otsuseid nad teevad ja kuidas nad end ja teisi tajuvad. Mängu reeglid ei ole lõplikult fikseeritud, need muutuvad vastavalt osalejate soovidele, kartustele ja enesekuvandile. Lugu liigub aeglaselt, peatudes väikestel nihketel suhtlemises ja tajus. Ioseliani kujutab inimesi olukorras, kus vaba valik ja määramatus põimuvad, ning küsib, millal mäng lakkab olemast mäng. Tekst ei paku vastuseid, vaid jätab lahti, kuidas piire tõmmata ja mis juhtub, kui need hägustuvad.