Põgenemine

Ota Hofmani teos „Põgenemine“ on koolinoortele suunatud jutustus, mis käsitleb vabaduse, iseseisvuse ja moraalsete valikute teemat. Raamat ilmus esmakordselt ajal, mil poliitiline kontroll ja tsensuur olid Ida-Euroopa kirjanduses tuntavad, mistõttu sai teosest mitte ainult noortekirjanduse osa, vaid ka märgiline kultuurisündmus. Lugu räägib noortest, kes satuvad situatsiooni, kus tuleb langetada olulisi otsuseid – valikuid, mis pole must-valged, vaid seotud vastutuse ja isikliku julgusega. Kuigi tegevus toimub konkreetsetes ühiskondlikes oludes, käsitleb autor neid küsimusi universaalses võtmes, mis teeb teose kõnekaks ka aastakümneid hiljem.

Romaanis leiduv konflikt ei ole esitatud otsese vastanduse või propagandistliku skeemina, vaid pigem sisemise võitluse ja argiste olukordade kaudu. Lapsed ja noored peategelased peegeldavad lugejale nii hirme kui lootusi, mis seostuvad iseseisvaks kasvamise ja maailma mõistmise protsessiga. Autor ei alahinda oma lugejat – tekstis puudub lihtsustamine või moraliseeriv toon, pigem kutsutakse noort lugejat kaasa mõtlema, küsima ja kahtlema. Selle kaudu kasvab „Põgenemine“ tavapärasest seiklusloost sügavamaks arengulooks, milles on ruumi nii isiklikuks kui ühiskondlikuks tõlgenduseks.

Ota Hofman (1928–1989) oli tuntud tšehhi kirjanik ja stsenarist, kelle looming oli suunatud eeskätt lastele ja noortele. Ta on loonud mitmeid menukaid teoseid, millest paljud on ka ekraniseeritud. Hofmani tekstide puhul on iseloomulik, et need sisaldavad alati lisakihti – olgu see siis filosoofiline, sotsiaalne või psühholoogiline –, mis võimaldab neid lugeda ka täiskasvanutel. „Põgenemine“ kuulub tema olulisemate teoste hulka, kuna ühendab teravama ühiskondliku sõnumi ja noortekirjandusele omase siiruse ja vahetuse.