Puude taga on mets. Tähelepanekuid, elamusi ja märkmeid…

Osvald Toomingu teos „Puude taga on mets” pakub lugejale süvenenud ja mõtlikku pilku Eesti metsadesse – mitte pelgalt loodusmaastike kogumina, vaid elava ja tähendusliku keskkonnana. Raamat on kirjutatud tähelepanekute, elamuste ja lüüriliste mõtiskluste vormis ning kujutab endast omamoodi päevikut, kus autor liigub läbi erinevate paikade, meenutab varasemaid rännakuid ja peegeldab oma isiklikku suhet metsaga. Iga peatus metsarajal toob kaasa uue kihistuse: olgu selleks loodusvaatlused, kultuurilised seosed, ajaloolised kihistused või filosoofilised arutlused inimese ja looduse vahelisest piirist.

Teoses ei domineeri lineaarne jutustamine, vaid pigem fragmentaarne ja meditatiivne rütm, kus igast puust või rajast võib kasvada mõttelõng, mis ulatub kaugemale nähtavast. Tooming oskab tabada metsade meeleolusid – nende vahelduvust aastaajati, valguse muutumist, linnulaulu, vaikuse kõnetavat kohalolu. Samal ajal ei romantiseeri ta loodust ülemäära, vaid toob esile ka inimese jälje selles: metsade majandamise, looduskaitse küsimused, kultuurilised väärtused ja mälukihtide esinemise. Nii muutub mets mitte ainult ruumiks, vaid ka peegliks, milles peegelduvad aja märkamatud liikumised ja autori enda sisemaailm.

Osvald Tooming (1914–1992) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija, kelle looming seostub tihedalt kodumaa looduse ja maainimese temaatikaga. Tema stiili iseloomustab tähelepanelik detailitunnetus ning sisemine rahu, millega ta kirjeldab nii looduspilte kui inimeseks olemise tagamaid. „Puude taga on mets” kuulub tema loodusmõtiskluste paremikku ja pakub lugejale võimalust aeglustada, vaadata ning kuulata maailma veidi sügavamalt ja aeglasemalt, kui argielu seda lubab.