Kümme käsku. Mõtteid Piibli eetikast

Osvald Tärgi „Kümme käsku. Mõtteid Piibli eetikast“ on vaimulikust perspektiivist kirjutatud käsitlus kümnest käsust kui kristliku eetika alustaladest. Raamat ei püüdle teoloogilise süvitsiminekuni, vaid esitab kümmet käsku kui igapäevaeluks vajalikke juhiseid, lähtudes Piibli tekstist ja selle praktilisest rakendatavusest. Iga käsku käsitletakse eraldi, toetudes autori vaimuliku kogemusele ja pastoraalsele keelepruugile. Esituse vorm on sisuliselt homileetiline – tekst on üles ehitatud jutluse loogikale, kus moraalne õpetus põimub konkreetsete elujuhtumite ja usuliste mõtisklustega.

Teos ei eelda lugejalt teoloogilisi teadmisi. Selle asemel pakub autor selgeid ja otsekoheseid tõlgendusi, mis lähtuvad eeldusest, et Piibli eetika pole aegunud reeglistik, vaid praktiline teejuht eluks. Tärk rõhutab, et käsud „sa ei tohi“ ei ole mõeldud inimesi piirama, vaid neid kaitsma – nii iseenda kui ümbritseva ees. Iga käsk avatakse moraalse kaalutluse kaudu, mis seob selle inimeste igapäevaelu põhiküsimustega: ausus, truudus, austus, töö ja puhkus. Autor näeb käske kui suunaviitasid, mille järgimine annab inimese elule selgema tähenduse ja kooskõla Jumala tahtega.

Osvald Tärk (1904–1999) oli Eesti evangeelne vaimulik ja kristlik õpetlane, kelle tegevus kulges suures osas nõukogude perioodil, mil kiriklik töö oli tugevalt piiratud. Tärk oli viljakas autor ja hinnatud piibliõpetaja, kelle kirjutised olid suunatud nii kirikukogudusele kui ka usulise hariduseta lugejale. Ta suutis siduda piibliteadmised rahvaliku väljenduslaadiga ning säilitas autoriteedi nii koguduse ees kui ka avalikus usulises diskussioonis. Raamat „Kümme käsku“ on esinduslik näide tema käsitlusviisist, mis ühendab lihtsust ja sügavust ning kutsub lugejat eetikale, mis ei lähtu hirmust, vaid sisemisest veendumusest.