Novgorodimaa

Osvald Nilsoni „Novgorodimaa” on reportaaži ja ajaloolise esseistika piiril kõndiv teos, mis viib lugeja retkele Loode-Venemaa aladele, peamiselt Novgorodi ümbrusse. Autor ei piirdu pelgalt ruumilise vaatlemisega, vaid põimib oma tähelepanekutesse ka sajanditetaguseid kihistusi, andes edasi piirkonna kultuurilist ja ajaloolist tähendust. Nõukogude perioodi kontekstis kirjeldab ta kohtumisi kohalikega, eluolu ning nähtusi, mida tavalugeja ehk ise kogeda ei saaks. Kirjeldused ei ole pelgalt informatiivsed – neis peitub ka katse mõista inimeste olemust ja koha sügavamat identiteeti.

Teose alatoon on tihti mõtlik ja isegi meditatiivne. Nilson ei püüa esitada valmislahendusi ega pidada didaktilist kõnet. Tema huvi keskmes on ajaloo ja tänapäeva kohtumispaigad: varemed, vanad kirikud, kloostrid, arhiivid, aga ka linnad ja maastikud, mis kannavad endas mitmekihilist minevikku. Eraldi tähelepanu saab Novgorodi kui Vana-Vene kultuuri hälli roll, ent autor ei idealiseeri – ka lagunemine, unustus ja ajaloo valikulisus kuuluvad tema käsitlusse. Kohati põimib ta oma jutustusse rahvapärimusi, kohalikke legende ja isegi kirjandust, sidudes erinevad ajatasandid ja vaatenurgad ühtseks tervikuks.

Osvald Nilson (1911–2002) oli eesti ajakirjanik, tõlkija ja reisikirjanik, kelle looming paistis silma pühendumusega reportaaživormile ja avara kultuurilise silmaringiga. Tema kirjutamisstiilile on iseloomulik rahulik rütm ja tähelepanelik pilk detailidele. Nilsoni reisikirjad ei olnud pelgalt geograafilised ülevaated, vaid tõsised katsed mõista maailmas toimuvaid nähtusi kohapealse vaatluse kaudu. „Novgorodimaa” on üks tema küpsemaid ja sisukamaid teoseid, mis peegeldab autori sügavat huvi ajaloo ja kultuuri põimumise vastu.