Poisid

Kui sõda algas, polnud Jüri veel kahenegi. Seepärast oli tal täiesti ükskõik, mis sündis väljaspool seda ringi, mille moodustasid kollane puumaja umbtänava kaugeimas sopis, värviliste klaasidega veranda, kõrged elupuud ja suur haraline tamm, liivakast, pikast lauast tehtud kiik, puuklotsidega köetav pruun vanniahi, ilma sabata kiikhobu (kuigi Jüril oli miskipärast tunne, et kunagi oli sel ka saba olnud) ja muidugi ema ja isa ja ülakorruse Roosi-tädi ning selle tütar Harriet, suur punapõskne tüdruk, kes temaga mõnikord müras. Tolleks jõuluks oli ta juba tükk maad vanem ja teadis hoopis rohkem asju.