Vaikne nurgake

Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" on eesti autori proosateos, mis keskendub väikese kogukonna elu kirjeldamisele ja inimese sisemisele rahuotsingule. Teoses on esikohal argised olukorrad, suhted naabrite ja tuttavatega ning peategelase püüdlused leida oma kohta maailmas. Luts kujutab sündmusi rahulikus tempos, andes edasi väikese elu ringkäiku, kus suured muutused jäävad tagaplaanile ning määravaks saavad sisemised seisundid ja igapäevased rõõmud. Tegelased on seotud maastiku ja ümbrusega, milles kulgevad nende tavalised, ent tähendusrikkad päevad.

Eesti autor toob esile vaikses elukorralduses peituva tähenduse, kus inimsuhted ja igapäevased toimetused moodustavad sügava sisemise maailma. "Vaikne nurgake" ei püüdle suurte sündmuste poole, vaid jääb truuks lihtsatele hetkedele ja tunnetele, mis määravad inimese kogemust. Lutsu keelekasutus ja kujundid peegeldavad rahulikku eluhoiakut, kus ka väikseimatel sündmustel on oma tähendus ja kaal. Teos sobib lugejale, kes otsib võimalust mõtiskleda elu väikeste ja püsivate väärtuste üle, keskendudes vaikselt kulgevale, ent sisemiselt rikkale maailmale.