Ülemiste vanake. Muinasjutt ühes vaatuses

Oskar Lutsu „Ülemiste vanake. Muinasjutt ühes vaatuses“ on lugu, mis segab rahvamuinasjuttu ja huumorit, tuues esile mitmeid ajastu elu ja väärtusi peegeldavaid elemente. Teos räägib Ülemiste järve ääres elavast vanakesest, kes omab erilist võimekust ja tarkust, lahendades inimeste probleeme ja täites soovid, kuid samas ei jää tal endal elu lihtsaks. Lood on tihedalt seotud vanade uskumuste ja müütidega, mille kaudu Luts loob elu ja looduse mõistmise, mis omakorda tõstatab küsimusi igapäevaelu ja maagia, tarkuse ja võimu seostest.

Muinasjutt on üles ehitatud lihtsale, kuid samas sügavale narratiivile, kus tegelased ja sündmused omandavad sügava tähenduse, olles samas kergesti ligipääsetavad igas vanuses lugejatele. Lutsu stiil on täis soojust ja inimsõbralikkust, kuid samas ei unusta ta olulisi küsimusi elu mõtte ja inimese koha üle maailmas. Tegelaste kaudu tuuakse esile moraali ja inimlikkuse erinevad tahud.

„Ülemiste vanake“ ei ole pelgalt muinasjutt, vaid ka arutlus elu keerukuse ja inimestevahelise tarkuse üle, pakkudes nii noorele kui ka vanemale lugejale mõtisklemisainet. Luts kirjutab mänguliselt ja samas tähendusrikkalt, luues teose, mis jääb meelde ja kutsub üles reflekteerima.