Tootsi pulm. Argipäev

Oskar Lutsu jutustused „Tootsi pulm“ ja „Argipäev“ moodustavad kaheosaline terviku, mis jätkab „Kevadest“ ja „Suvest“ tuttavate tegelaste elu jälgimist täiskasvanueas. Neis teostes keskendub autor eelkõige Joosep Tootsi kujule, tuues esile tema elulisi seiklusi, iseloomujooni ja muutumisi. „Tootsi pulm“ käsitleb peategelase abiellumist, kuid mitte idealiseerituna, vaid maalähedase ja realistliku pilguga. Luts toob esile, kuidas Tootsi elurõõm ja kohatine kohmakus segunevad sooviga luua perekond ning kuidas see otsus paneb teda silmitsi seisma ootamatute olukordade ja sotsiaalsete ootustega. Teoses leidub rohkelt koomilisi episoode, kuid nende taga peitub eluline tõsidus ja inimese sisemiste otsingute peegeldus.

„Argipäev“ jätkab samade tegelaste, eeskätt Tootsi ja tema abikaasa elu kujutamist pärast pulmi. Nagu pealkiri vihjab, nihkub tähelepanu suurejoonelistelt sündmustelt igapäevasele kooselule, tööle ja väikestele rutiinidele, mis koos moodustavad elu tuuma. Luts ei romantiseeri abielu ega püüa anda õpetlikku moraali, vaid jälgib inimkäitumise nüansse, perekondlikke suhteid ja elukorralduse loogikat. Sõnakasutus on talle omaselt mahlakas ja karakterid elulised, kusjuures Tootsi vaimukus ja kohatine kangekaelsus annavad loole erilise värvingu. Mõlemas jutus peegelduvad muutused ühiskonnas ja maarahva igapäevaelus, mida Luts kujutab ühtaegu irooniliselt ja sooja osavõtlikkusega.

Oskar Luts (1887–1953) on üks tuntumaid ja armastatumaid eesti proosakirjanikke, kelle looming on jätnud sügava jälje rahvuskirjandusse. Tema teosed, eriti „Kevade“-sarja jutustused, on kujundanud mitme põlvkonna ettekujutust maaelust, koolipoisiajast ja eestlaslikust huumorimeelest. Lutsu stiil on otsekohene, aga empaatiast kantud; ta oskab märgata väikese inimese rõõme ja muresid ning kujutada neid ajatu inimlikkusega. „Tootsi pulm“ ja „Argipäev“ kuuluvad tema hilisema loomingu hulka ning pakuvad nostalgilise, ent mitte sentimentaalse pilgu noorpõlve kangelaste küpsemisse.