Suvi. Pildikesi noorpõlvest

Oskar Lutsu „Suvi. Pildikesi noorpõlvest“ on järg menukale teosele „Kevade“ ning jätkab Paunvere noorte eluseikluste kirjeldamist, viies lugeja küpsemasse noorusaega, kus lapsemeelsus hakkab asenduma eneseteadlikkuse ja tunnetega täidetud maailmaga. Raamatu keskmes on endiselt Arno, Toots, Kiir ja teised tuttavad tegelased, kuid koolipingist on liigutud suvevaheaja murede ja rõõmude juurde. Suvepäevade muretus, armumise õhkõrnus ja sõpradevaheline eluline rivaalitsemine moodustavad teose emotsionaalse põhitelje. Humoorikad ja kohati lüürilised stseenid vahelduvad argiste juhtumistega, mille kaudu joonistub välja külaelu terviklik pilt koos selle inimlike nõrkuste ja lihtsate rõõmudega.

Luts jätkab oma isikupärast kirjelduslaadi, milles huumor põimub sentimentaalsuse ja kergelt nostalgilise tooniga. Kuigi tegevus jääb valdavalt sama väikekogukonna piiridesse, tekivad tegelaste vahel uued pinged ja sümpaatiad. Toots on endiselt energiline ja üllatusi täis, Kiir siiras ja kohmakas, Arno aga mõtlikum ja tundlikum kui varem. Suvi kui aastaaja motiiv sümboliseerib kasvamist, kergust ja võimalusi, kuid selle taustal toimuvad ka esimesed tõsisemad sisemised murdumised ja katsumused. Luts suudab pealtnäha lihtsates olukordades edasi anda laiemat kujunemisprotsessi, kus nooruslik vallatus hakkab muutuma elu tõsisemaks mõtestamiseks.

Oskar Luts (1887–1953) oli üks armastatumaid eesti kirjanikke, kelle loomingul on oluline koht rahvuskultuuri kujundamisel. Tema Paunvere-sari on pälvinud tähelepanu nii ajastutruu olustikukirjelduse kui ka sügavalt inimlike tüüpide poolest. Lutsu teosed, sealhulgas „Suvi“, ei ole pelgalt noortele mõeldud lustakad lood, vaid kannavad endas ka mälestuslikku ja identiteediloolist väärtust. Tema stiil on lihtne ja ligipääsetav, ent kätkeb endas peenetundelist huumorit ja südamlikku pilku inimeste argipäevale. „Suvi“ jätkab seda joont, olles samal ajal nii meelelahutuslik kui mõtlik sissevaade ühe põlvkonna noorpõlve.